Margus Rink: ümbrikupalk piirab laenuvõimalusi

Pangale on laenuandmise üheks põhiliseks eelduseks võimalus veenduda, et kliendil on piisavalt sissetulekuid ning tema rahaliste kohustuste täitmine seeläbi tagatud. Seega peavad nii krediitkaarti kui kodulaenu taotlevad kliendid arvestama, et neile vastuvõetavate ning paindlike krediiditingimuste saamiseks on tingimata vaja oma sissetulekuid reaalselt tõendada.

Kui näiteks ehitaja Mati saab 10 000-kroonist ametlikku netopalka, ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 5000 krooni ametlikku töötasu, millele antakse lisaks 5000 krooni ümbrikus, on mõlema mehe sissetulekud tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 5000 krooni. Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa.

Kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab see laenutaotluse rahuldamise tõenäosust. Teiseks mõjutab ametlikult tõendatud sissetuleku suurus ka seda, millise intressimääraga on võimalik laenu võtta ja kui suur saab olla võimalik laenusumma. Ka sõltub sissetulekust osalt nõutava omafinantseeringu määr.

Laenulepingu sõlmimine tõendamata ümbrikupalga alusel on riskantne nii pangale kui ka kliendile endale ning pank üldjuhul riskantseid tehinguid tegema ei kipu.

Kliendile seisneb risk selles, et kui ta peaks mingil põhjusel tööst ilma või näiteks lapsehoolduspuhkusele jääma, kaob kohe ka sissetulek, kuna riigipoolsed sotsiaalsed garantiid ümbrikupalga saajatele ei laiene.

See tähendab, et ümbrikupalka saanu ei saa töötuskindlustuse ega ajutise töövõimetuse hüvitist, talle ei maksta vanemahüvitist ja tema tervisekindlustus lõpeb koos töölepinguga. Ka ei saa ümbrikupalka saanud töötaja koondamishüvitist.

Ka koguneb osalt või täielikult ümbrikupalka saaja kontole vähem pensioniraha – iga töötaja palgast läheb teise pensionisambasse kaks protsenti brutopalgast, millele riik lisab neli protsenti. Seda aga ainult ametlikult makstud palgalt. Seega – ehkki mõlemad mehed teenivad praegu ühepalju, kindlustab Mati oma tulevikku Kallest oluliselt paremini.

Kõigi nende hüvitiste puudumine mõjutab inimese usaldusväärsust ka panga silmis. Ametliku sissetuleku puhul oleks need inimesele tagatud ning see annaks suurema kindluse, et uue töökoha leidmiseni suudab inimene muu hulgas ka panga ees oma rahalisi kohustusi täita.

Seega tuleks oma tööandjalt nõuda ausat palgamaksmist. Sellest sõltuvad ühelt poolt võimalused kasutada seadustega pakutavaid sotsiaalseid hüvesid ning teisalt ka võimalused oma pere ja enda heaolu krediidivõimaluste abil suurendada.