Eesti Üliõpilaskondade Liit jagas möödunud aasta lõpus tiitleid, millest ühe olulisima – 2007. aasta tudengisõber – pälvis Andrus Ansipi juhitav valitsus. Põhjenduseks oli valitsuse panus üliõpilastesse ja kõrgharidusse ning samuti märgiti ära tegevus uue õppetoetuse seaduse ettevalmistamisel. Kuidas on valitsus üliõpilasi omistatud tiitli eest «tänanud»? Aasta alguses tõusis üliõpilaste riiklik põhitoetus 200 krooni ja täiendav toetus 100 krooni võrra – suurenesid toetused, mida saab ainult 14 protsenti üliõpilastest ja mis on viis aastat püsinud muutumatuna. Mitu protsenti on selle aja jooksul suurenenud näiteks haridus- ja teadusministri palk?Pärast õppetoetuse tõstmise uudist hakkas valitsuselt järjestikku tulema uusi ettepanekuid, mis panevad tõsiselt kahtlema, kas nad ikka väärivad tudengisõbra tiitlit. Aasta algas hinnatõusuga, jaanuarikuus kasvas elukallidus koguni 11 protsenti. Erinevad aktsiisitõusud jätavad kahtlemata jälje iga tudengi rahakotti. Kallinenud on kulutused eluasemele, toidule ja kütusele, samuti kallines õlu. Tõusnud on bussi- ja praamipiletihinnad, mis tähendab suuremaid väljaminekuid neile üliõpilastele, kes on pärit väljastpoolt ülikoolilinna. Vaesed ja rikkad Valitsus on oma «tänulikkust» näidanud nii seaduseelnõude kui ka väljaütlemistega. Justiitsminister Rein Lang kaotaks hea meelega senise süsteemi, mille järgi riigiteenistuses olevad noored saavad riigi toel hõlpsamini kustutada oma õppelaenu. Sotsiaalminister Maret Maripuu, kes varem on väitnud, et tööjõupuudusest aitaksid välja tudengid, kui nad kõik tööle suunata, tuli välja noore inimese suhtes väga vaenuliku töölepinguseaduse eelnõuga. Tudengisõbra tiitli saamisele aitas kaasa ka asjaolu, et valitsus valmistab ette uut õppetoetuste süsteemi. Aga kas valitsuse ülesanne ei olegi siis riigi juhtimine ja õigusaktide väljatöötamine? Sel juhul peaks iga töötaja saama mingi tiitli, kui ta teeb tööd, mille eest saab palka. Uus õppetoetuste süsteem, mida ajakirjanduses on tutvustama hakatud, on samuti juba vastuolusid tekitanud. Kindel on see, et praegune süsteem ei täida oma eesmärki ning ei tudengid ega haridustöötajad ole sellega rahul. Uus õppetoetuste eelnõu näeb ette, et toetust hakatakse maksma sissetuleku põhjal ning seda saavad kõik kuni 26-aastased üliõpilased, kes täidavad õppekava sajaprotsendiliselt. Põhjenduseks on see, et toetust saaksid vaid need, kes seda tõesti vajavad eeldusel, et tudeng keskendub ainult õppimisele. Ja toetusevajaduse kindlakstegemiseks hakatakse välja selgitama, kes on vaesest, kes rikkast perest. Kas tudeng on süüdi, millises peres, kas jõukas või vaeses, ta on sündinud? Õppetoetusega ei tohi üliõpilasi mingil juhul klassidesse lahterdada, sellega pigem suurendatakse ühiskonna lõhestatust. Riik hoiab kokku Õpingute kõrvalt käivad tööl need, kellel on raha hädasti vaja, olgu nad siis rikkast või vaesest perest. Ega kõik jõuka pere võsukesedki pruugi oma vanematelt kottide viisi raha saada. Kavandatav süsteem teeb pigem karuteene neile, kellel tuge tõesti vaja. Pealegi, kas maksab karistada neid, kes õpingute kõrvalt suudavad tööl käia ning ka õppekava edukalt täita? Tööl käiakse ikka vabast ajast, nagu käiakse vabast ajast trennis, korporatsioonis või tegeldakse muu meelisalaga. Trennis käimine ja muu tegevus võib samuti õppimist segada, siis tuleks ka trenn ja ühiskondlikes organisatsioonides osalemine ära keelata. Õppekava sajaprotsendilise täitmise nõue näitab pigem seda, et riik tahab üliõpilaste pealt kokku hoida. Nii mõnegi kõrgkooli õppekorralduseeskiri seab akadeemilise edasijõudmise nõudeks õppeaastal ettenähtud kava täitmise vähemalt 75 protsendi ulatuses (kaugõppijatel 100 protsenti). Vähesed suudavad täita saja protsendi nõude ning paljudel juhtudel ei ole see sugugi tingitud üliõpilase laiskusest. Üliõpilast võib tabada haigus, ta tahab ennast täiendada välismaal või õppida õppekavaväliseid aineid jne. Seega – vähemalt 75 protsendi nõue oleks igati aktsepteeritav. Toetuse maksmise piiramine 26 eluaastaga näitab samuti valitsuse soovimatust kulutada raha üliõpilaste peale. Kui valitsus ise räägib elukestvast õppest, miks ta siis nii teeb? Õiglane toetus Õppetoetus peaks olema kaheosaline. Esimese osa moodustab toetus, mis tagab kõikidele üliõpilastele võimaluse koolis käia, maksta eluaseme eest, käia mõni kord kuus vanematekodus, osta toidupoolist jne. Teine osa peaks olema stipendium, mis motiveerib üliõpilast paremini õppima ning sõltub tema õpitulemustest, osalemisest teadusrühmades jms. Uue süsteemi kavatseb valitsus rakendada 2009. aastal, kas kevadel või sügisel, seda ei tea keegi. Praegune valitsus on peagi aasta ametis olnud ja ammu on teada, et senine süsteem ei toimi – miks siis uue väljatöötamisega aina viivitatakse ning pakutakse sellist, mis on enamikule vastuvõetamatu? Tudengite petmise asemel oleks valitsusel ammu aeg näidata, et meie riik hoolib noorest inimesest, kes on Eesti tulevik. Praegu on tudengisõbra tiitli hinnaks kolmsada lisakrooni vähestele ning hulk jama kõigile üliõpilastele. |
Kõik tänased
