Ene Ergma Mida tänasest tulemusest arvata? Ülikool on lõhki. Miks ma olin valmis kandideerima, algul ma sellele ei mõelnud, aga ülikoolist on kadunud ära tema vaim, demokraatia. Eks igaühel on oma valik. Minule on ülikool koht, kust tulevad välja noored inimesed, kes saavad kaasa selle tunde, mis on tõeline vabadus, tõeline demokraatia, ja nad viivad seda siis Eesti ühiskonda. Aga kui on olemas vaid käsulauad, et keegi ütleb…Kas olete tulemuses pettunud? Ei ole, miks peaksin olema? Need on ju valimised. Kuidas hindate valimiskampaaniat? Sellisena hindangi – poliitvõitlus. Sinna on tulnud väga palju elemente poliitikast. Mis põhjustel need poliitelemendid tekkisid? Ma ei saa aru. Juba ainuüksi see kampaania, mis tehti minu vastu. Kui ülikoolis kliima ei muutu, on väga raske kandideerima tulla. Siin ühest küljest kutsutakse, et tulge väljast kandideerima, aga minu arvates saavad kandideerida vaid rektoraadis olevad inimesed. Miks teie vastu võideldi? Eks praegune rektor soovib näha rektorina kedagi teist ja mitte mind. Arvate, et Jaak Aaviksoo on selle taga? Ma ei peagi seda arvama, ma tean. Kas järgmine kord katsetate uuesti? Teate, järgmine kord tegelen ma kindlasti juba millegi muuga. Volli Kalm Kõik valimisreglemendis toodud äärmused kasutati valimistel ära, mida see näitab? See tähendab, et valimiskogu enamus ei olnud nõus aktsepteerima rektorina seda, kes loosiga kolmandasse vooru pääses, ma ei oska midagi muud öelda. Mina isiklikult oleksin tundnud end natuke halvasti, kui meil oleks loosiga valitud rektor. Seega siis saadud tulemus on parem, kui olnuks loositud rektor? Päris nii ka ei ütleks, loosiga valiti edasi. Siis võinuks saada suure häälteenamuse. See näitab suurt vastandumist ülikooli sees, mis oli valimisdebattidel üks olulisi teemasid ja kulmineerus nüüd. Kodurahu ei ole. Paraku jah. Miks see nii on? Ei oska öelda. Näiteks see sigadus, mis valimiste eelõhtul Postimehes ja Päevalehes avalikuks tuli, arvan, et sinna osa mu hääli läks. Olen kogu aeg avalikult öelnud, kutsunud kõiki oma toetajaid üles personaalseid rünnakuid vältima. Ka siis, kui Aaviksoo ründas lehes personaalselt Ergmat, andsin ülikooli siselistis teada, et midagi sellist ei tohi tulla seltskonnast, mis mind toetab. Mis juhtus, oli küll räige ühe inimese vastane rünnak. Kuidas see sündis? Vaat ma ei tea, kuidas see sündis ja miks see sündis. Birute Klaas on sellest distantseerunud – et see on tehtud tema seljataga. Ma usun teda. Birute Klaas Kuidas hindate rektorivalimiste tulemust ja mida see näitab ülikooli sisesuhete kohta? Need valimised lõppesid ühelt poolt fiaskoga. Ülikoolil jäi rektor valimata. Veelgi halvem oleks olnud, kui oleksime saanud loosirektori. Ütleksin selle halva lõpu juures, et kõige hullem jäi olemata. Kas olete sellega rahul, et Ergma ei osutunud valituks? Raske öelda. Ma ei ole rahul, et ülikool ei saanud rektorit valitud. See on tõepoolest nii. Aga ma arvan, et pikemas perspektiivis see on võibolla parem lahendus. Ma usun, et Ene Ergmal on parlamendis võimalik päris palju ära teha selleks, et Eesti kõrgharidusel ja teadusel ja ka Tartu Ülikoolil hästi läheks. Volli Kalm ütles, et eile avalikuks tulnud kiri niitis hääli nii temalt kui teilt. Miks see kiri sündis ja kas olete sellega seotud? Ma ei oskagi öelda, mis selle kõige põhjus oli. Valimiseelses protsessis on liikunud igasuguseid kirju, on saadetud videolinke, et inimesed saaksid vaadata, kuidas väitlused on läinud. Küllap siis keegi arvas, et peaks ka valimisagitatsiooni rohkem tegema. Ma ei tea, kas just selle kirja mõjul need hääled kuskile kadusid. Selle kirja taga on kindlasti murelik hääl, ja ma võtaksingi seda nii. Teie selle kirja koostamise taga pole? Ei. Mina ei ole seda initsieerinud ja sain sellest kirjast teada kolleegidelt, kes olid selle kirja saanud. Ja te ei tea, kes on selle kirja taga? Seda ärge minu käest küsige. Küsisid Jüri Saar, Villu Päärt, Kerttu Jänese ja Martin Šmutov Arvamus Anzori Barkalaja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Kahetised emotsioonid on. Ühest küljest on muidugi halb, kui ülikoolil ei ole juhti, see ebastabiilsuse periood ei mõju ühelegi organisatsioonile hästi. Teisest küljest tundub mulle, et see oli ka selge signaal ühiskonnale, et ülikoolid ei ole veel valmis politiseeruma. Juhul, kui see signaal on tõene, siis mina isiklikult kiidan selle heaks, sest see on signaal ka poliitikutele, et nad peavad tõstma oluliselt oma poliitilist kultuuri, et akadeemiline kogukond neid tunnustaks. Mart Ustav Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Täna oli väga kurb päev Tartu Ülikooli ajaloos. Ülikooli valijakogu ei suutnud ära valida rektorit ja põhjuseks on see, et ülikool on sisemiselt lõhki ja iseendaga konfliktis. Tänase sündmuse mõju ülikooli tulevikule võime ju ennustada, aga mis väärtust sellel on. Minu arvates on vaja nüüd edasi elada ja Jaak Aaviksoo peaks jätkama rektorina kuni oma korralise ametiaja lõpuni ja mitte hädaldama, et ta ei suuda murda läbi ministeeriumi ja valitsuse ignorantsist kõrghariduse ja teaduse finantseerimise suhtes – kui ta ei suuda seda ülikooli rektorina, kuidas ta siis poliitikuna suudaks seda teha. See on põgenemine asja eest, teist taga ülikoolist. Katri Raik Haridusteaduskonna dekaan ja TÜ Narva kolledži direktor Suurele osale valimiskogust oli üllatus, et mündiviskamise abil hakati selgitama kolmandasse vooru edasi pääsejat. Ma ei tea, mis selle asemel olema peaks, aga et Tartu Ülikool saaks endale liisu teel rektori – see ei lähe kohe mitte. Kõige suurem šokk oli siiski see, et rektor valimata jäi. Mulle tundub, et elus tuleb alati langetada otsuseid, ei saa olla nii, et ei vali – see ei tee ülikoolile au. Need valimised näitasid, et poliitika jõuab vaikselt ülikooli ja sellest on siiralt kahju. Hea on aga see, et mureküsimused on ülikoolis selgemaks saanud ja me suhtume neisse ühtemoodi. Aga mind üllatab, et hästi palju arutati selle üle, kas rektor peaks olema mees või naine või kas humanitaar võiks olla Tartu Ülikooli rektor – peaasi ju, et ta oleks tark inimene ja suudaks ülikooli keerulistel aegadel edasi vedada. Peep Käiss Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Ülikoolil on juubeliaasta, 375, ja meil ei ole rektorit – see on kahetsusväärne. Ma olen ääretult pettunud valimiskogus, et rektorit ei suudetud ära valida. Lõppkokkuvõttes ei olegi tähtis see nimi, vaid see, et ei suudetud 148 poolthäält anda – seejuures tuli selgelt välja, et ülikoolis sees on väga teravad probleemid, mida praegune rektoraat võib-olla ei ole täielikult mõistnud. Inimesed on niivõrd kinni oma põhimõtetes ja vastuseis rektorikandidaatidele on nii suur. |