Ülenurme vald maksis ligi 70 000 krooni hüvitist abielupaarile, kes ei saanud Aardla poldril asuvale Küüni planeeringualale ehitusluba, sest vallavolikogu kehtestas detailplaneeringu seadust rikkudes.
Ülenurmel tuli kukrut kergendada
11. detsember 2009, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevi sõnul luges vallavalitsus Leonid ja Aiki Priimägi kohtukaebuse põhjendatuks, sõlmides kokkuleppe, mille Tartu halduskohus kinnitas.
«Krundi omanik leidis, et kahjusumma on üks, meie leidsime, et see on oluliselt väiksem, ja lahendus on kirik-keset-küla-variant,» kirjeldas Aleksejev hüvitissumma leidmist.
Vald ei andnud infot
2007. aasta märtsis kehtestas Ülenurme vallavalitsus kaheaastase ehituskeelu aladele, mis on seaduse järgi kaldakaitse piirangu vööndis või kus kehtib maaparandusvõrgu kaitseõigus. Kümne kinnistuga Küüni elurajoon pidi planeeringu järgi kerkima Porijõe sajameetrisse piiranguvööndisse.
Vallavalitsus sai 2007. aasta kevadeks aru, et enne detailplaneeringu kehtestamist pidanuks saama sellele Tartu maaparandusbüroo kooskõlastuse. Teiseks peab piiranguvööndis ehitamine olema määratud üldplaneeringuga, kuid seda polnud vald suutnud kehtestada.
Aivar Aleksejevi sõnul tekkis Priimägedel õigus hüvitist nõuda, sest pärast ehitusloa kirjaliku taotluse sisseandmist ei vastanud vald neile kirjalikult, et kehtib ajutine ehituskeeld.
«Miks kirja ei saadetud, ma ei tea,» tunnistas Aleksejev. «Ehitusnõunik, kes pidanuks seda tegema, meil enam ei tööta. Pidime hüvitama krundil hoitud ehitusmaterjali valvamise ja õigusabi kulu.»
Leonid ja Aiki Priimägi valla käitumist tagantjärele kommenteerida ei soovinud. Nende poeg Lehar Priimägi jäi napisõnaliseks, tõdedes vaid, et on kandnud koos vanematega oluliselt rohkem kahju kui 70 000 krooni: soovitud maja pole endiselt ning veidi enam kui 2000-ruutmeetrise kinnistu väärtus on kolinal kukkunud.
Ülenurme vallavalitsus ei tea aga endiselt, millal on võimalik Küüni elurajooni ehituslube andma hakata, sest Porijõe piiranguvööndisse ehitamiseks pole tänini keskkonnaministeeriumi jah-sõna. Seetõttu kehtestas vald üldplaneeringu tänavu vaid osaliselt, jättes piiranguvööndid, sh Küüni rajooni, üldplaneeringust välja.
Küüni elurajooni 1400-ruutmeetrise kinnistu omanik Alar Põdersoo ning kahe 2000-ruutmeetrise kinnistu omanik Kalev Persidski leidsid, et Ülenurme vald on põhjustanud saamatu asjaajamisega kahju kõigile kümnele kinnistuomanikule.
«Ostetud sai kinnistu ju siis, kui oli võimalik ehitada ja ehitist müüa, aga nüüd pole koht enam midagi väärt,» nentis Põdersoo. «Kui saakski ehitada, poleks võimalik maja müüa.»
Samas polnud ei Põdersoo ega Persidski valmis ütlema, kui suur võib valla tehtud kahju olla ning kas nad kavatsevad vallalt hüvitist nõuda. Persidski arvates tekib selleks ilmne alus, kui keskkonnaministeeriumi luba piiranguvööndi hoonestamiseks ei tulegi ja ehituslube vald ei annagi.
Endine Ülenurme vallavanem Anti Kalvet, kes on Küüni elurajooni saagal teraselt silma peal hoidnud, väidab, et valla käpardlikkus ei kajastu ainuüksi Küüni detailplaneeringu ja valla üldplaneeringu menetlemisel. Kalveti väitel on vald saanud maha umbes kümmekonna vähem või rohkem ebaseadusliku detailplaneeringuga.
«Kohtusse ei pöördu inimesed üldjuhul lihtsalt kõrgete riigilõivude pärast,» arvas Kalvet.
Geouuring pole nõutav
Küüni rajooni puhul peab Kalvet aga Ülenurme vallavalitsuse peamiseks kuriteoks, et detailplaneeringu lähteülesandesse ei kirjutatud geoloogilisi uuringuid. Kalveti andmeil on kavandatud elumajade all vähemalt seitse meetrit turvast. Kandva pinnani jõudmiseks tuleks puurida maasse tugivaiad, mis teeb ehituse sadu tuhandeid kroone kallimaks.
«Poldri veeseis sõltub pumpamisest, aga kui riik seda enam ei toeta, hakkavad sinna ehitatavad majad uppuma,» täiendas Kalvet. Lisaks on Kalveti sõnul täiesti lahendamata küsimus, kuhu ja kuidas juhitakse tulevaste elanike reovesi.
Aivar Aleksejev märkis, et geoloogiliste uuringute tegemist ei nõua praegune seadusandlus ega nõudnud ka nelja aasta tagune.