Möödunud nädalal said Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilased kirja, kus sotsiaalministeerium palub meditsiinitudengeid gripiepideemia puhkemise korral arstidele ja õdedele haiglatesse appi.
Gripiepideemia annab arstitudengeile tööd
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
8. detsember 2009, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsiini saabumise järel hakkab Eestis inimesi vaktsineerima 1150 arsti, mis tähendab, et iga arst peab tegelema ligikaudu 200 vaktsineeritavaga.
Juhul kui samal ajal puhkeb ka suur gripiepideemia, kasvab arstide töökoormus üle pea. Seetõttu paluski sotsiaalministeerium möödunud nädalal Tartu Ülikooli arstiteaduskonnalt luba rakendada arstidele ja õdedele epideemiapuhangul appi ka vabatahtlikke arstitudengeid.
«Muidugi olen nõus appi minema,» teatas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liige Gilber Kask. Samal arvamusel oli ka viienda kursuse arstitudeng Annika Toomik.
Appi tõttavad arstitudengid alles siis, kui epideemiapuhang tõesti käes on. Kask pakkus, et nende abi võiks tarvis minna jaanuaris-veebruaris.
Tudengid süstima
Koos arstiteadusüliõpilaste esindajaga leidis dekaan Joel Starkopf õppetöö ja praktika jaotamiseks lahenduse: epideemia ajal haiglas töötamine arvestatakse mitmete kursuste puhul ümber praktikaks.
Neljanda kursuse üliõpilased saavad arvestatud suvise praktika vastavas mahus. Viienda ja neljanda kursuse üliõpilased saaksid osaleda arstiabina perearstikeskustes, erakorralise meditsiini osakondades või abiõdedena haigla (intensiivravi) osakondades. Nooremad kursused saaksid olla abiks hooldajatena.
See tähendab, et tudengid kuni kolmanda kursuseni aitaksid haigeid pesta ja elementaarseid hügieenitöid teha. Vanemate kursuste üliõpilased aga võiksid ka arsti või õe järelevalve all vajadusel inimesi vaktsineerida.
Kohustuslik vaktsiin
Kui epideemia paisub väga suureks, on teaduskond valmis ümber korraldama ka teoreetilise õppe.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas enne üleskutse esitamist, et oluline on pöörata tähelepanu ka tudengite kaitsmisele nakkuse eest. Vabatahtlikeks registreerunud on ka tervishoiutöötajad, mistõttu kuuluvad nad riskirühma, keda tuleb tasuta vaktsineerida.
Gilber Kask oli veendunud, et tema end vaktsineerida ei lase, sest kannab oma tervise eest piisavalt hästi hoolt ning grippi ei karda. Annika Toomik töötab aga praegugi haiglas, seega kuulub ta vaktsineeritavate hulka nagunii.
Vaktsineerimisest
• Riskirühma ja tasuta vaktsineeritavate hulka kuuluvad kuue kuu kuni kahe aasta vanused lapsed, tervise- ja hoolekandesüsteemi töötajad, kes puutuvad haigetega otseselt kokku, ning 2–64-aastased kroonilised haiged. Samuti lapseootel naised, kes on end rasedana arvele võtnud, ning sünnitanud naised kuus kuud pärast sünnitust.
• Vaktsineerimine on vabatahtlik ning käib perearstide, nakkushaiguste arstide ja naistearstide juures.
• Peale TÜ arstitudengite kaasatakse ka õenduseriala üliõpilasi Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolidest.
• Vaktsineerimisse kaasataks üle 2500 tudengi.