Eile promoveeritud Tartu Ülikooli audoktori Andres Tauli isa Jaak Taul pidas viimased loengud enne usuteaduskonna sulgemist, pool sajandit hiljem sai poeg usuteaduskonna loengutega taasavada.
Audoktor andis õpetajatele ristid
/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
2. detsember 2009, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on niisugune tunne, et ma ei oskagi näppu peale panna sellele, miks ma selle saan,» ütles Tartu Ülikooli audoktori tiitli pälvinud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (eksiilkirik) peapiiskop Andres Taul.
Pärast hetkelist mõttepausi lisas ta: «Ma ütleksin, et Tartu Ülikooli koguduse asutamise eest ja võib-olla selle eest, et ma olin esimene, kes tuli siia teoloogiafakulteeti õpetama.»
Eluaegne sissesõidukeeld
Andres Taul lahkus Eesti pinnalt 1944. aastal kaheksa-aastase poisikesena, olles siin matnud just oma ema.
Pärast 44 aastat kodumaalt eemal olemist naasis ta siia esimest korda 1988. aastal. Toonane okupatsioonivõim nägi siis võimalust tähistada 1000 aasta möödumist Vene impeeriumi loomisest ja Andres Taul kutsuti külla ristiusu koguduste esindajana.
«Ilmselt ma pahandasin kedagi, küsides Enn Tarto ja Mart Nikluse kohta, kes siis veel Siberis olid,» ütles Taul. Riigivõim sai üsna kiirelt aru, et sissesõiduloa andmine oli ennatlik, ning kohe anti Andres Taulile eluaaegne keeld Eestit külastada.
1988. aastal Eestisse tagasi tulemine oli Taulile justkui vaimude vallas ringi käimine. «Ma käisin siin ringi ja vaatasin, et näe, siin pidas Kõpp loengut ja siin Rahamägi. Ja nüüd on minu kord...» rääkis Taul.
Pärast taasiseseisvumist olid Eestis veel n-ö ristiga ja ristita õpetajad. Viimaste hulka kuulusid need, kes polnud oma teoloogiharidust eksamitega lõpuni viinud.
Eestisse naasnud Taulile tehti ülesandeks võtta vastu nende ristita õpetajate eksamid ning nii lõppes Eestis ristita õpetajate ajajärk.
Alma mater Oxford
Andres Tauli isa Jaak Taul oli Tartu Peetri koguduse õpetaja ning Tartu Ülikooli õppejõud. Tauli ordineeris professor Juhan Kõpp, piiskop Hugo Bernhard Rahamägi oli Tauli ristiisa.
Küsimusele, mis rolli mängib religioon tänase rahvusülikooli juures, vastas Taul kindlalt: ilma teoloogideta polekski haridust. Peapiiskop ütles, et esimesena olid õpetajateks ja koolide loojateks ikka ja ainult kirikuõpetajad ja arstid.
«Oxford on mulle samasugune alma mater nagu Tartu Ülikoolgi,» ütles Taul, kes on magistrikraadi kaitsnud Oxfor-dis ning doktorikraadi Concordia Luterlikus Seminaris. Seda, et Eestil poleks rahvusülikooli, ei kujuta Taul ette.
«Kas oleks mõeldav, et Oxford annaks loenguid mõnes teises keeles kui inglise keeles?» võrdles Taul oma üht al-ma mater’it teisega. Ülikool on alati globaalne ning siin peavad õpetama ka külalisõppejõud, aga see ei tähenda, et ära tohiks kaduda rahvuskeelne kõrgharidus, on audoktor Tauli seisukoht.
Rahvusmõtte auhinna sai etnoloog Ants Viires
Tänavuse Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna vääriliseks valis ülikooli komisjon etnoloog Ants Viirese. Laureaadile tõid auhinna Eesti ajaloo uurimused.
Viires ise ei saanud haigestumise tõttu auhinda vastu võtma tulla, see toimetatakse talle esimesel võimalusel.
Viirese uurimisobjektiks on pikka aega olnud eesti talurahva aineline kultuur, märkis Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas Rahvusmõtte auhinna laureaadist rääkides.
«Ants Viirese teaduslikud uurimused eesti rahvakultuuri ainelistest ja vaimsetest valdkondadest kuuluvad eesti etnoloogilise kirjanduse aarete hulka,» selgitas Viirese valituks osutumist Tartu Ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete.
Kõige olulisemaks Viirese tööks peab ta eesti rahvakultuuri ja rahvuslikku mõtet ühendava koguteose «Eesti rahvakultuur» koostamist.
Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse «Eesti mõtteloo» sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese.