Väidetav maalimüüja tunnistas muuseumi maalide kinkimist

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartumaa muuseumi filiaali, Eduard Kutsari majamuuseumi hoidja ning kütja Raivo Laja näitab muuseumi kuuri eterniitkatuses kohta, kust vihma- ja lumevesi olevat pallaslaste maalide peale nirisenud Elvas asuva Tartumaa muuseumi töötaja Raivo Laja, kes kunstiärimees Matti Kodusaare sõnul müüs talle muuseumi maale, väitis, et pidas väärtmaale rämpsuks ja andis need Kodusaarele tasuta.

«Ma ei teadnud, et need maalid on muuseumis arvel,» kinnitas Laja. «Need olid visatud kuuri alla vettima. Oleksin võinud need ära ka visata, sellepärast andsin need Kodusaarele tasuta, kui ta küsis.»

Matti Kodusaare väidet, et ta ostis kaks aastat tagasi kuni kümme maali Raivo Laja käest umbes 15 000 krooni eest, nimetas Laja valeks.

«Ta ütleb, et maksis, aga see pole tõsi,» ütles Laja. «Oleks ma teadnud, et need maalid on väärtuslikud, oleksin neid hoidnud, aga need olid niivõrd riknenud, et võibolla olidki viidud kuuri minemaviskamiseks.»

Üliodav oksjonikaup

Tartumaa muuseum avastas oma vara kadumise mullusügisese inventuuri käigus, mis järgnes eelmise direktori Ingmar Laasimeri lahkumisele ning uue direktori Merike Toomase ametisseasumisele.

Toomase hinnangul on kadunud mitukümmend maali, akvarelli ja joonistust. Neist enamiku autorid on lõpetanud endisaegse Tartu kunstikooli Pallas. Kadunud taieste täpne hulk on selgitamisel.

Toomas kahtlustab asjatundja või asjatundjate organiseeritud vargust, sest muuseumi vastuvõtuaktide kaustadest on välja rebitud just need lehed, kuhu kirjelduspäevikuis olevate viidete järgi olid kantud tänaseks kadunud taiesed.

«On tehtud teadlik valik, sest põhiosas on kadunud pallaslased,» sõnas Merike Toomas.

Tallinnas galerii Haus kunstioksjonil müüdi 2000. aasta sügisel kolm maali, mis on Tartumaa muuseumis arvel muuseumi varana: Lepo Mikko «Tartu vaade» (41 500 krooni), Juhan Püttsepa «Maastik karjaga» (43 500 krooni) ning Kristjan Tederi «Krüsanteemid» (26 000 krooni).

Veel müüs galerii Haus pärast oksjonit Gustav Raua maali «Natüürmort sirelitega» (20 000 krooni), mis kuulub dokumentide järgi samuti Tartumaa muuseumile. Teiste kadunud maalide saatus on esialgu teadmata.

Kunstiärimees Matti Kodusaar kinnitas, et ostis kolm neist maalidest - Mikko, Püttsepa ja Raua töö - 2000. aasta kevadel Tartumaa muuseumi filiaali Eduard Kutsari majamuuseumi järelevaatajalt ning kütjalt Raivolt.

Kodusaar ütles, et müüja perekonnanime ta ei tea. Samas lisas ta, et peale nende kunstiteoste müüs Raivo talle ka mõned Eduard Kutsari õlimaalid, kuid nende täpset hulka Kodusaar enda sõnul ei mäleta.

Andis, ei andnud

Üheksandat aastat Tartumaa muuseumis töötav Raivo Laja ütles esimeses intervjuus Postimehele, et Matti Kodusaar pole saanud temalt ainsatki muuseumi maali. Päev hiljem väitis Laja, et andis maalid Kodusaarele tasuta.

Matti Kodusaare kinnitusel Raivo Laja valetab. Kodusaare sõnul ostis ta enamiku õlimaale Elvas, Lepo Mikko «Tartu vaate» olevat aga Laja toimetanud oma Volvoga ise Tallinna otse Kodusaare kätte.

Tartumaa muuseumis 1989. aastast kuni käesoleva aasta alguseni peavarahoidja ametit pidanud Annereet Paatsi ütles eile Postimehele, et väärtmaalid ei saanud 2000. aasta kevadel muuseumi kuuris olla ning seal hallitada ja mädaneda.

Pikemalt ei soovinud Paatsi oma arvamust selgitada.

Tartumaa muuseumist kadunud säilikute hulgas on ka mitu relva: vintpüss, kaks automaati PPSh ning raskekuulipilduja Maxim. Veel on kadunud kaks toatäit kirjanik Jaan Kärnerile ning helilooja Aleksander Lättele kuulunud mööblit ja muid esemeid.

Aastail 1990-1997 Tartumaa muuseumis remonditöölise ametit pidanud Harald Härsing tunnistas, et ei imesta muuseumis tekkinud kaose üle. Härsingu väitel pääsesid muuseumitöötajate kõrval üsna vabalt peaaegu kõigisse ruumidesse kõrvalised isikud.

Härsing meenutas, et direktor Ingmar Laasimer viibis argipäevil muuseumis väga lühikest aega ning seepärast ei saanudki Laasimer hoolitseda selle eest, et kord oleks majas.

«Ma ei teagi, kas direktori kohta oleks õige öelda hooletu või laisk või tahtejõuetu,» lausus Härsing.

1988. aastast läinud suveni Tartumaa muuseumi direktori ametis olnud Ingmar Laasimer ütles, et ei kavatse Postimehega rääkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles