Lasteaiakohtade ülejäägiga võivad Tartumaal kiidelda vaid Alatskivi vald ja Kallaste linn. Neist esimene pööras varasema kohapõua plussiks 2005. aastal tänu riikliku KOIT-programmi abirahale. Kallastet vaevab aga tõsisem kriis: viimase nelja-viie aastaga on linnakesest ära kolinud umbes 600 inimest. Kuigi vajadus sõimekohtade ehk kuni kolmeaastaste laste päevahoiu võimaluse järele on kasvanud jõudsalt juba mitu aastat, kinnitavad omavalitsuste ja lasteaedade juhid, et vähemalt esialgu paistab kasv jätkuvat. Kui kusagil luuakse lasteaia juurde uus rühm, on see tavaliselt just sõimerühm. Koolieelikute rühmades leidub aga siin-seal üksikuid vabu kohti.Statistika on petlik Kahes omavalitsuses, Tartu ja Elva linnas, tõotab lasteaiakohtade nappus leeveneda juba uue aasta jaanuaris. Elvas Peedu linnaosas tekib juurde sõimerühm, Tartus Jaamamõisa linnaosas avab uksed kuue rühmaga lasteaed. Märtsis tahab ühe sõimerühma avada Ülenurme vald. 2008. aasta sügiseks kavandavad uusi lasteaiakohti aga üsna paljud: Haaslava, Mäksa, Nõo, Rõngu, Tartu, Vara ja Ülenurme vald ning Tartu linn. Kaks viimast üritavad teha sügiseks juurde lasteaia, Tartu linn ka kolm lisarühma juba tegutsevaisse lasteaedadesse. Ponnistusest hoolimata tõotab paljude lasteaedade ukse taga olla üheksa kuu pärast veel pikem saba kui täna. Enamikus omavalitsustes on ruumid, kuhu üks-kaks uut lasteaiarühma võrdlemisi väikeste kulutustega sisse seada, olemas. Peamurdmist on aga sellega, kuhu kolida raamatukogu, pensionäride päevakeskus, perearsti kabinet või algklassid, mis paigutati lasteaiaruumidesse kümmekond aastat tagasi, sündide ajutisel mõõnaperioodil. Vaadates otsa statistikale, mis paistab omavalitsustele esitatud kirjalikest lasteaiakoha taotlustest, ei jää väga dramaatilist muljet. Enamjaolt ei ületa nende kohtade osakaal, mida oleks tarvis nüüd ja kohe, kümmet protsenti kõigist lastest, keda vanemad soovivad lasteaias hoida. Vaid Tartu, Vara ja Mäksa vallas on puudu ligi viiendik vajatavaist kohtadest. Samas eiravad mitmed vallad koolieelse lasteasutuse seaduse nõuet luua lasteaias käimise võimalus kõigile oma elanikele alates esimesest eluaastast. Nooremate kui kaheaastaste päevahoid on valdades lausa haruldane. Seega ei kajastu puuduvate kohtade statistikas vähemalt kümned, kui mitte sajad mudilased. Rannu vallas on aialaste vanusepiir tõstetud koguni kolmele eluaastale. Vallavanem Uno Rootsmaa ning Rannu lasteaia juhataja Signe Erikson leiavad üksmeelselt, et väikelaps vajab närvisüsteemi säästmiseks rahulikku miljööd, mille tekitamine sõimes suure lastekarja keskel pole võimalik. «Üksikud küll tahaksid sõimekohta, aga nende pärast ei hakka me uut rühma tegema,» ütleb Rootsmaa. «Paari lapsevanemaga on olnud juttu, aga tõsist nõudmist ei paista. Olgu kodus.» Vara vallavanem Andres Kärp on endise jaoskonnaarstina Rootsmaad toetav. Mudilaste väljakujunemata immuunsüsteem toob neile sõimes käies üksteise järel kaela nakkushaigusi, millest mõni võib muutuda krooniliseks. Samas rõhutab Kärp, et vallajuhina ei saa ta seadust eirata ning mõistab suurepäraselt, et omavalitsusel pole õigust jätta emasid pärast lapse viieteistkümnendat elukuud (alates 2008. aasta 1. jaanuarist pärast 19. elukuud – toim), mil lõpeb riikliku nn emapalga maksmine ja on tarvis hakata leiba teenima, lapsehoiumurega omapäi. Makstakse ka hüvitist Mõned vallad, näiteks naabrid Luunja ja Mäksa, pehmendavad emapalga lõpu ja lasteaiakoha saamise vahele jäävat tühimikku toetusraha makstes. 1740 elanikuga Mäksal, kus on praegu 60 lasteaiakohta, saab 2500-kroonist igakuist toetust kümme peret. Abiraha ei saa aga automaatselt kõik, kellel võiks koolieelse lasteasutuse seaduse mõtte järgi selleks õigus olla, vaid ainult need, kelle vähemalt kaheaastasele lapsele taotleti kohta selle aasta sügiseks ning kes olid esitanud valla sotsiaalnõunikule asjakohase avalduse 1. juuniks. Ka Mäksa vald oli veel hiljuti nende valdade hulgas, kes võtsid lapsi päevahoidu alles kolmandast eluaastast alates. Vara vald nihutab alampiiri kolmelt eluaastalt kahele 2008. aasta sügisel, mil Vara lasteaias peaks avatama sõimerühm. Nõo vald, kus kehtib praegu samuti kahe eluaasta alampiir, püüdleb vallavanem Rain Sangernebo kinnitusel selle poole, et sõimerühmadesse mahuks ära kõigi soovijate põnnid alates poolteisest eluaastast ehk 18. elukuust. Sellise sammu puhul kaoks Nõos emapalga ja sõimekoha saamise vahelt auk, mis Rannu vallas jääks järgmiselgi aastal küündima peaaegu poolteise aastani. «Ühtpidi oleks igati tore ja vahva, kui ema saaks lapsega pikalt kodus olla,» sedastab Sangernebo. «Aga kui majandusliku toimetuleku kelluke helisema hakkab, pole ju midagi teha. Kodus kõristit kõristada on tore, aga mitte siis, kui maimukese kõht sellest üle koriseb.» Lasteaiakohti on Nõol praegu 180, kuid järgmise aasta sügisel peaks alevisse lisanduma üks 12-kohaline rühm. 2009. aasta sügisel tuleb teine rühm tõenäoselt Tõraverre ning projekteerimisel on Nõgiaru lasteaia laiendus. «Kohata jäänud laste eest kompensatsiooni maksmisest on meilgi juttu olnud,» möönab Sangernebo, kelle andmeil on Nõos, lüües kokku kirjalikud taotlused, puudu kümmekond kohta. «Teravalt pole lapsevanemad seda teemat tõstatanud. Ju siis on suudetud hoidmise probleem selleta lahendada.» Tartumaa 22 omavalitsusest on omapäraseimas olukorras Piirissaare vald, kus ei ela alaliselt ühtki last, ning Meeksi, kus leiduks küll ühe rühma jagu lasteaialapsi, kuid pole juba 15 aastat lasteaeda. Meeksi vallavanema Boriss Rõ˛ovi andmeil on vallas kümmekond peret, kes võiksid lasteaiakohta tahta, kuid kuna enamik emadest on töötud, saavad nad oma lapsi ise hoida. Räpina pool tööl käijad veavad oma lapsi iga päev Räpina lasteaeda. «Oleme lapsehoidu seni kompenseerinud kas küttepuudena või üüri- ja elektriarveid makstes,» selgitab Rõ˛ov. «Volikogu on otsustanud igal üksikul juhul personaalselt, keda ja kuidas toetada.» 700 elanikuga Meeksi valla arengukava näeb lasteaia taasrajamist ette alles aastaks 2012. Elanike arv aga esialgu ei kasva, vaid jätkab langemist. Rühmad pungil täis Lasteaiakohtade planeerimisega ilmselgelt jänni jäänud, on omavalitsused leidnud ajutise lahenduse rühmade maksimaalses täispanekus. Seaduse mööndus, et lasteasutuse hoolekogu loal võib võtta rühma sobilike tingimuste olemasolul juurde kaks kuni neli last, oli algselt mõeldud küll erandjuhtudeks, kuid on saanud reegliks. Ka uued rühmad kipuvad paisuma viimase piirini. Nii on jaanuaris Peedul avatavasse sõimerühma reserveeritud 16 kohta, kuigi seadus näeb ette, et üldjuhul tohib sõimerühmas olla kuni 14 last. «Rühmade suurus pole meil terav teema olnud,» väidab Elva linnapea Reno Laidre. «Peamine on ikka, et lapsele oleks lasteaias koht.» Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg möönab, et üks põhjusi, miks sõimeealised lapsed on sageli haiged, on ilmsesti just rühmade ülerahvastatus. Äsja võttis riigikogu vastu koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, mis loob aluse riiklike toetuste maksmiseks nii lasteasutuste renoveerimisel kui uute aiakohtade loomisel. Järgmisel ja ülejärgmisel aastal on valitsusliit toetusteks plaanitud 300 miljonit krooni, kahel järgneval aastal 400 miljonit. Kreitzbergi arvates oleks aga igati kohane algatada paralleelselt uute lasteaiakohtade loomisega arutelu lasteaiarühmade, eeskätt sõimerühmade suuruse kärpimisest. Mida ütleb seadus • Omavalitsus loob kõigile ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi selle omavalitsuse alal ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. • Lasteasutuse põhiülesandeid: hoida ja tugevdada lapse tervist, luua tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. • Lasteasutuse sõimerühmas on kuni 14 last, lasteaiarühmas kuni 20 last ning liitrühmas kuni 18 last. Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul ning lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul tohib suurendada laste arvu sõimerühmas ja liitrühmas kuni kahe lapse võrra ning lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra. Allikas: koolieelse lasteasutuse seadus |
kõik galeriid
