Tartu Ülikooli rahvusvahelisel keelekonverentsil «Emakeel ja teised keeled» sündis just seda mõtet kandev avalik pöördumine, algatajaks Tallinna ülikooli professor Martin Ehala. Pöördumisele kirjutas alla viiskümmend eesti keele uurimise ja õpetamisega seotud keeleteadlast ja see saadetakse haridus- ja teadusministrile, riigikogu kultuurikomisjoni esimehele, avalik-õiguslike ülikoolide rektoritele ja Eesti keelenõukogule. Keeleteadlased kutsuvad üles ühiskondlikule arutelule eestikeelse kõrghariduse arengu rahvusliku strateegia väljatöötamiseks. Kõrgkoolid on hakanud mõtlema võõrkeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele hirmust üliõpilaste arvu vähenemise ees. Vahetusüliõpilased Ehala viitas ka Tallinna ülikooli Katariina kolledži kontseptsioonile – seada sisse olulise venekeelse erialaõppe osakaaluga bakalaureusekavad. Tema hinnangul tuleb välja mõelda paremaid lahendusi. Ehala sõnul pole bakalaureuseaste koht, kuhu kutsuda välisüliõpilasi: «Rahvusvahelistumise piirkond on magistri- ja doktoriõpe.» Ehala sõnul võetakse praegu bakalaureuseõppesse neid, kes pole oma kodumaal ülikooli sisse saanud, või neid, kes tahavad lihtsalt kangesti kodust ema-isa juurest ära. Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul tuleb bakalaureuseõppes mõelda ka vahetusüliõpilastele. Ülikoolis on bakalaureuseõppe vahetusüliõpilastele võõrkeelseid aineid ja mooduleid. Plaanis on arendada interdistsiplinaarseid õppekavu võõrkeeles. Ülikoolide kokkulepe Tartu Ülikooli põhieesmärk on siiski pakkuda rahvusvahelisi õppekavu magistriõppes ja neid tuleb järjest juurde. «Vajadus säilitada eesti keel bakalaureuseõppes õppekeelena tuleneb sellest, et bakalaureuseõpe on sõna otseses mõttes muutunud üldhariduse jätkuks,» rääkis Klaas. «Ja esmane kõrgharidus peab Eestis olema kindlustatud eesti keeles.» Ehala sõnul tuleks sõlmida aktsepteeritud ülikoolide vahel lepped: kustmaalt arendatakse rahvusvahelistumist ja mis osas jäädakse eestikeelseks: «Kas riik ütleb ülikoolidele, et õpetage, keda tahate ja kuidas tahate, või on ülikoolid siiski Eesti riikluse ja kultuuri arengu seisukohalt olulised institutsioonid ja riik tagab sellises mahus ülikoolihariduse emakeelsena, et ülikool saaks täita talle pandud ülesandeid.» Klaas tõdes, et kõrgkoolidel on ees keerulised ajad. «Vaja on ühiskondlikku mõtlemist ja riiklikku lähenemist: kellele siis on mõeldud Eesti ülikoolide õppekavad ja kas ka bakalaureuseõppe õppekavad peaksid olema sellised, kuhu me ootame tudengeid õppima ükskõik kust,» sõnas ta. «Üks väga olulisi kasutusvaldkondi, mis määrab keele elujõulisuse, on just teadus- ja kõrgharidus.» |
kõik galeriid
