Jüri Sasi lubab lahendust paari aastaga

Voore: 2300 avaldust, aga Lotte lasteaia lapsed on praegu seal hulgas.

Juhkam: Kooli läheb täpselt tuhat last, sõime nii palju tulla ei saa, sest sõime täitumus on väiksem. Kooli läheb 24-lapseline aiarühm, sõime saab seaduse järgi tulla 16 last.

Parv: Tulevikuprognoosid on tehtud, et 3–6-aastastest Tartu linna lastest peab olema vähemalt 85%-l koht olemas. Praegu käib lasteaias 82,82% kolmeaastastest, 88,52% nelja-aastastest, 88% viieaastastest, 81% kuueaastastest. Seitsmeaastasi on 0,49%.

Kuidas need protsendid nii suured on? Järjekord on ju pikk.

Parv: Kaheaastastest käib lasteaias 52%. See protsent ei rahulda meid. Arengukava järgi ongi see 65%-le tõstetud. Üheaastasi käib praegu 7,43%, see on 30% peale tõstetud.

Sasi: Lasteaiaealistele on kõigile Tartus kohad tagatud, sõimekohtadest on puudus. See on tänane situatsioon. Uuest aastast pikeneb vanemahüvitise maksmine nelja kuu võrra. Kuidas siis lapsevanemad käituvad, see on täna teadmata.

Parv: Aga me peame olema valmis, me ei saa keelata praeguse seaduse järgi neil last lasteaeda tuua, kui nad emapalka saavad.

Kuidas Lotte lasteaia komplekteerimine läheb?

Vellemaa: Täna ei saa öelda, et kõik on komplekteeritud. Praegu on 70–75 positiivset vastust.

Kohast keeldumisel on üks põhjendus, et vanem ei osanud oodata, et ta keset talve koha saab. Teiseks põhjenduseks on see, et aed jääb elukohast liiga kaugele. Aiaealised lapsed valdavalt loobusid. Mõnel on tähtajaline koht kodulähedases lasteaias. Mõnel on teine võimalus ja mõni lihtsalt ei soovi.

Juhkam: Mõnel võib olla ka väike tita juurde tulnud ja ema on kahe lapsega kodus. Väga raske on hommikul ärgata, nelja-aastane lasteaeda viia ja seda väikest tibu kaasa kärutada.

Parv: Oleme pakkumise teinud selle aasta jaanuaris-veebruaris esitatud avalduste põhjal. Lapsevanemad ei võta üksühe-selt neid kohti vastu, nad valivad, järelikult on alternatiivi ka. Võibolla see, kes ilma jääb, vajabki seda kõige rohkem, aga paratamatult me peame pakkuma kohti laekunud avalduste järjekorras.

Kas uued lasteaiad tulevad ainult sõimelasteaiad?

Parv: Sellel aastal kaheaastaste avaldusi ei saa kõiki ära rahuldada, järgmine aasta on nad ju kolmesed. Järelikult, kui järgmine maja tuleb, siis tulebki seal juba aiarühmi rohkem.

Millal tuleb järgmine uus koht?

Sasi: Järgmine on kuuerühmaline Kaunase pst 22, projekt peaks valmis saama 12. märtsiks, hiljemalt 2009. aasta jaanuariks peaks olema lasteaed avatud. Linnavalitsus kiitis 11. detsembril heaks ka Kummeli tänava lasteaia detailplaneeringu.

Kaunase pst 22 maksumuseks oleme prognoosinud kuni 30 miljonit ja Kummeli aia teeme 40 miljoniga. Osa lapsevanemaid ütleb, et lasteaiakohamaks on nii kallis. See summa on ju täna 290 krooni, uuest aastast 350 krooni. Linnal läheb aga ühe lasteaiakoha pidamine aastas maksma 20–120 tuhat krooni, sõltuvalt rühma liigist ja lapse vanusest.

Kummeli peaks olema valmis 2009. aasta sügiseks. Tahame, et septembriks saaks juba lapsed sisse.

Kas siis kaob järjekord ära ja kõik lapsed saavad koha?

Sasi: Peaks kaduma, kui sündimus jääb samaks. Säärasel juhul me pigem peame tegema veel mõned lasteaia juurde, et vähendada laste arvu rühmades. Sest praegu on meil ikkagi rühmas enamasti 24 last, mis on maksimum. Lubatud küll, aga siiski... Vähemalt oleme saanud 2009. aastaks sealt kännu tagant lahti.

Kui me augustikuus rääkisime, siis te ütlesite, et sel sügisel võiks juba järjekord kadunud olla. Mis teisiti läks?

Sasi: Sellega on huvitav asi. Aasta tagasi oli järjekorras paar-kolmsada last. Nüüd on tekkinud hüsteeriline järjekordadesse panek. Ma isegi ei tea, millest see on tingitud. Tänu meediale muidugi ka, kogu aeg räägitakse, et lasteaiakohti ei ole ja siis nüüd kõik panevad massiliselt lapsi lasteaedade järjekorda. Reaalne vajadus puudub, aga igaks juhuks järjekorras hoitakse.

Voore: See sõnum on küll olnud kogu aeg vastuste puhul, et ma praegu küll loobun, aga ma jään registrisse edasi.

Kas sellisel juhul ei ole mõtet seda registrit ümber teha, teha märge, et lapsevanem ootab, mitte iga kord talle vabanenud kohta pakkuda?

Parv: Me paneme märke juurde sinna kogu aeg, kuupäevaliselt, et ta on loobunud kohast, mida talle on pakutud.

Voore: On vanemaid, kes ütlevad, et ta tahab konkreetset lasteaeda, siis ei ole mõtet talle neid vahepealseid pakkuda. On vanemaid, kes ütlevad, et jah, mingi aja pärast, näiteks poole aasta pärast.

Juhkam: Osale on 5-6 pakkumist tehtud. Vahel tekib juba tunne, et mida veel oodatakse.

Sasi: Tegelikult on võimalus kohta vahetada. On võimalik ka niimoodi, et vanem võtab koha vastu ja paneb lasteaeda vahetamiskuulutuse.

Vellemaa: Lotte puhul kasutavad seda väga paljud. Kui koht vastu võtta, siis on, mida vahetada.

Abilinnapea on öelnud, et lasteaiajärjekord on kunstlik. Mida see tähendab?

Sasi: Laps on sündinud, ta pannakse järjekorda. Ega talle siis kohe kohta vaja ole, aga ta on järjekorras.

Parv: Kunstlik on ka seetõttu, et tegelikult meil ei ole lepingud 2009. aastaks sõlmitud. Meil on need kohad juba reaalselt olemas, aga me ei ole saanud neid veel vanematele pakkuda, sest me ei tea, kui suur jääk jääb 2007. ja 2008. aastast.

Kui kaua lasteaiakohad Tartus probleemiks on olnud?

Parv: See on olnud lainetena – küll vahepeal on olnud probleem, et on liiga palju kohti, nüüd ei ole kohti. Tegelikult on probleem kogu aeg.

Sasi: Tänaste numbritega, kui me saame need kolm lasteaeda valmis teha, Lotte, Kaunase pst 22 ja Kummel, siis peaks olema see kadunud.

Juhkam: Ilmselt sõltub ka sellest, millal laulva revolutsiooni põlvkond kavatseb sünnitama hakata, ja kindlasti mõjutab ka see, mis teeb riigipoolne seadusandlus. Mitte väga pikka aega tagasi võis ema lapse kolmeaastaseks saamiseni kodus olla, riik maksis 35 rubla kuus, siis olid meil lasteaiad tühjad, huigati lapsi lasteaeda. Praegu on situatsioon hoopis teine.

Kindlasti on pooltühja maja kergem ülal pidada kui võidelda sellega, et meil on praegu kohtade puudus.

Mida te soovitate noorele emale, kel on laps kodus, kohta ei ole. Raha ka ei ole, et erahoidjat palgata.

Sasi: Lastesõime panna. Sõltub, mis tingimustel ta kodus on. Kui ta on pannud lapse järjekorda kuu jooksul pärast lapse sündi, siis säärasel juhul ta saab hiljemalt kaheaastase lapse lasteaeda. Meil on ka üheaastasi lasteaias, järelikult ikkagi on võimalus saada lasteaeda ka üheaastaselt.

Ongi soovitus panna kohe laps järjekorda?

Sasi: Ega teist võimalust ei ole jah. Lapsevanem võiks maksimaalselt ära kasutada seda lubatut, 18 kuud lapsega kodus olla. Pärast seda me peaksime talle suutma juba lastesõimekoha kindlustada.

Kas järjekorra avalikustamine on toonud pigem kasu või kahju? Oli see vajalik?

Voore: Ei ütle, et kahju on toonud, pigem ikka kasu. Tagasisidet on olnud palju ja see on olnud pigem positiivne.

Vanemad on kurtnud, et nad on nihkunud järjekorras tahapoole. Miks?

Voore: See on tõepoolest niimoodi, et meil on tulnud teha sellesse järjekorda mõningaid parandusi, ja mitte sellepärast, et kuskil mõni avaldus ebaseaduslikult vahele tõstetakse.

Parv: 2006. aastal oli linnas veel selline kord, kus iga lapsevanem läks lasteaeda, küsis kirjalikult kohta, lasteaia juhataja kuu aja jooksul vastas talle näiteks eitavalt, järgmine kuu ta tuli ja tegi uue avalduse. Sealt võib tulla, et me olime ta hiljem esitatud avalduse alusel registrisse võtnud ja kui lapsevanem on esitanud meile selle kohta järelepärimise, oleme hakanud põhjalikult uurima ja siis on varem esitatud avaldused välja tulnud.

Voore: Ma olen teinud 15 parandust. Selle avalduste hulga puhul me ise arvame, et seda ei olegi väga palju.

Tegelikult järjekorranumber ei sõltu sellest, millal me lapse järjekorda kanname. Määrav on ikkagi see, millal avaldus laekub ja registreeritakse. Vastavalt asjaajamiskorrale, mis Tartu linnavalitsuses kehtib, tohib saabunud dokumendi registreerida kas samal päeval või järgmisel tööpäeval.

Samuti ei saa avalduste kuupäevi muuta. See on kontrollitav ja jälgitav. Tartu koduleheküljel on dokumendiregistri andmebaas täiesti olemas. Kui tekib kahtlus, miks see Mari sinna ette sai, siis saab vaadata, millal tema avaldus laekus.