Olete olnud kümme aastat linnavalitsuses, kuid teil on õnnestunud selle aja jooksul jääda parteituks. Kas ei ole veel tulnud käsku Reformierakonda astuda?

Selle aja jooksul on linnavalitsuses olnud Mõõdukad, Isamaaliit, Reformierakond, Keskerakond. Kui alguses öeldigi, et nüüd astud erakonda, ei olnud mul endal veel asjad selged. Ma olen ise mõelnud, et sellel ametikohal peaks kindlasti olema erakonna liige, aga samal ajal: et olla erapooletum, võiks ka parteitu olla.

Ilmselt ei ole kunagi püstitatud küsimust niimoodi, et sobid sellesse ametisse siis, kui oled meie erakonna liige.

Linnavalitsuses oldud aja jooksul on teie vastutusvaldkonnas tulnud ette üsnagi palju teravaid probleeme. Kas olete mõnikord mõelnud, et astuks abilinnapea kohalt tagasi?

Tagasiastumine on alati mõtlemiskoht siis, kui moodustatakse uut linnavalitsust. Eks ma ole seda iga kord mõelnud, nii ka sellel sügisel.

Võrreldes kolme-nelja aasta taguse ajaga on välja antud ehituslubade hulk kahekordistunud. Eelmine aasta oli neid üle kuuesaja, kolm aastat tagasi kolmesaja kandis. Materjalide hulk, mida osakond ja ka mina peame läbi töötama, on kõvasti kasvanud.

Kui nüüd võtta sellest kuuesajast need viimase aja Herne ja Purde tänava ehitiste möödalaskmised, siis on halb, et needki juhtusid. Olles seadusekuulekas inimene, on see mulle arusaamatu. Minule on seaduseks volikogu dokumendid. Samamoodi peaks osakonnale olema seaduseks nii linnavalitsuse kui ka volikogu dokumendid.

Ehk tuleks arhitektuuri ja ehituse osakonda veelgi inimesi juurde võtta, et selliseid eksimusi ei tekiks?

Töökoormuse kasvu nägime päris õigel ajal ette, kui tegin eelmisele volikogule ettepaneku suurendada arhitektuuriteenistust nelja-viie arhitekti võrra. Kolm aastat tagasi oli seal ainult linnaarhitekt ja üks täiskohaga arhitekt. Selles mõttes on arhitektide arvu kasv ja ehituslubade kasv olnud proportsioonis. Järgmisest aastast moodustame ka maastikuarhitekti ametikoha.

Kui inimesi jagub, miks siis vead sünnivad?

Eks koormus ole suur. Seadus näeb ette 15–20 päeva ehitus- ja kasutuslubade ning projekteerimistingimuste väljaandmiseks. Kõige lihtsam on öelda, et inimesi ei jätku, aga minu arvates on tõsise probleemi puhul võimalik seda aega pikendada.

Linnavalitsuse istungile tuuakse tihtipeale planeeringu lähtetingimused, kus tellijal ei ole selget pilti, ja juhtub, et selge pilt puudub ka meie osakonnal. Mina arvan, et ehitusmäärus peaks nõudma visualiseeritud materjale enne lähtetingimuste andmist. Kui on keerulised planeeringud, siis on meil õigus nõuda ka eskiisi alusel arutelusid.

Millal ükskord lõpevad jamad linnaarhitektidega?

Jamaks saame nimetada seda, kui on eksitud mingi määruse või õigusakti vastu, aga tegelikult on siin palju laiem probleem. Arhitektuuri puhul tuuakse tihtipeale näiteks Arnold Matteust, kes oli linnaarhitekt ja nõukogude ajal peaarhitekt kokku 29 aastat.

Meil on 1993. aastast alates olnud viis linnaarhitekti. Väga raske olnuks neil koguda sellist pagasit nagu Matteusel. Aga mida kauem ametis ollakse, seda rohkem on võimalik ka vigu leida.

Kust leida Matteuse-sugust meest, et säiliks järjepidevus?

Linnavalitsuses ei saa olla ainult arhitekt, siin peab olema ka ametnik. Tihti unustatakse, et linnas peaks kehtima põhimõte, et kõiki koheldakse võrdselt, olenemata sellest, kas probleem tundub ametnikule väike või suur.

Täna ei ole linnaarhitekt üksinda, meil on viis arhitekti, kelle vahel käivad loomingulised arutelud. See on arhitektide meeskonnatöö.

Kas Tartu linna tervis on

kannatanud selle all, et meil on olnud 12 aasta jooksul viis linnaarhitekti?

Kui kõik ehitatav oleks linna tellitud ja kõiges oleks algusest lõpuni sõna sekka öelda linnaarhitektil, siis saaks ehk võrrelda. Uues üldplaneeringus oleme fikseerinud nõude teha arhitektuurikonkurss kõige kesklinna puudutava ja kõigi üle seitsme korruse kõrgete ehitiste puhul. Siin saab linnaarhitekt olla algusest peale protsessi juures.

Ei saa öelda, et linnavalitsus ei aruta asja ja sellepärast need vead tulevad. Kui vaatame neid kahte ajaleheski valgustatud juhtumit, siis linnavalitsus ei peagi arutama sisekonstruktsioonide materjali vms, see ongi osakonna töö.

Raske on apse vältida, kui hoone planeerija nõuetest kinni ei pea ja kui selle vea laseb läbi ka meie arhitekt. Aga lisaks arhitektidele on kogu projekti juures algusest lõpuni ka linna ehitusjärelevalve.

Ega linnaarhitektigi puhul tohi olla nii, et ennekõike vaatab nime ja siis tööd, ikka vastupidi. Linnaarhitekt peab oskama vaielda ka teenekate ja tunnustatud arhitektidega.

Aastaid on räägitud kesklinna tervikplaneerimisest. Millal ja kas seda üldse tegema hakatakse?

Mina tegin eelmise arengukava koostamise juures ettepaneku vaadata üle 1995. aastal tehtud kesklinna üldplaneering. Kui üldplaneering jõu-

dis valmimisjärku, tuli Tartusse ka kõrghoonete temaatika ning siis leiti, et see ei ole kõige kiirem asi.

Ma olen aastaid rääkinud rohevõrgustiku planeerimisest: esmalt tuleb fikseerida, milliseid parke me arendame, et mitte äkki avastada, et kellelgi on tekkinud soov parki ehitada.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1