Inspektsioon: taimekaitsevahendite kasutamine on kontrolli all
19.11.2007 14:59
Nils Niitra, Tartu Postimees
Online-intervjuu taimetoodangu inspektsiooni taimekaitseosakonna juhataja Heli Nõmmsaluga. |
|
|
|
Kui palju kasutatakse Eesti põllumajanduses praegu taimekaitsevahendeid võrreldes Lääne-Euroopaga?
Eesti jääb Lääne-Euroopa keskmisele taimekaitsevahendite kasutusele kindlasti alla. Samas on meie suurtootjate taimekaitsevahendite kasutus enam-vähem samal tasemel kui Põhjamaades. Esirinnas me Euroopas igal juhul ei ole.
Alles 2004. aastal kasutati Eestis vaid 244,6 tonni taimekaitsevahendite toimeaineid, eelmisel aastal aga juba 466 tonni. Kaua see tohutu kasv kestab?
Oleneb sellest, kui jõukaks meie tootjad saavad. Taimekaitsevahendid on ju kallid. Ma arvan, et peagi hakatakse ülemist piiri saavutama.
Kas sel aastal taimekaitsevahendite kasutamine kasvas?
Sel aastal on sisse toodud taimekaitsevahendite kogus võrreldes mullusega küll kasvanud.
Kas Eesti aedviljad jõuavad tulevikus samasuguse pestitsiidijääkide sisalduseni nagu Lääne-Euroopa tooted?
Loodame et mitte, ehkki oht on olemas. Meil on aedviljakasvatus praegu väga algsel järjel ja tootjaid väga vähe. Kui suurtootjaid tuleb juurde, siis võibolla tõesti kasvab samale tasemele.
Praegu on meil siiski väiksed tegijad, näiteks Tartu Grüne Fee kasutab ainult looduslikke taimekaitsevahendeid.
Kas suurtootmine ilma pestitsiidideta on üldse võimalik?
Jah, on küll. Näiteks bioloogilise kontrolliga.
Millist teie eelistaksite?
Tarbijana loomulikult bioloogilist tõrjet. Aga ma arvan, et mahepõllumajandusest või bioloogilisest kontrollist tuleb toodangut Eesti vajadustele vastava toidulaua tagamiseks lihtsalt liiga vähe.
Teisalt ei tohiks õige taimekaitsevahendi kasutamisega toodetud toidu puhul ohtu olla.
Olete veendunud, et kui pestitsiidijäägisisaldus mingis toiduaines on alla piirmäära, siis on see ükskõik kui pikaajalises perspektiivis täiesti ohutu?
Mulle tundub küll. Seda teemat on uuritud palju-palju. Teisalt võib kemikaalidega seoses ilmneda uusi asjaolusid ja uurimistulemusi, seetõttu ei saa midagi päris kindlalt väita.
Asi ongi selles, et pärast seda, kui taimekaitsevahendeid on juba mõnda aega kasutatud, ilmnevad nende ohutusega seoses uued probleemid.
Seda ei juhtu väga paljude taimekaitsevahenditega. Euroopa toiduohutusameti hindamise all on tuhatkond taimekaitsevahendi toimeainet, Eestis on neist müügis umbes 140. Aastas ilmneb tuhandest toimeainest ühe-kahe puhul seiku, mille tõttu vaadatakse nende kasutamise tingimused uuesti üle või kasutamine lõpetatakse üldse.
Häda on selles, et seda toimeainet sisaldavat kemikaali on selleks hetkeks aastaid kasutatud.
Sajaprotsendilist garantiid ei saa keegi kunagi anda.
Kuidas on lood taimekaitsevahendite ja -seadmete kasutamise ning kontrolliga Eestis?
Päris nii see ei ole, et kui tootja võtab taimekaitsevahendi, siis võib ta sellega teha, mida tahab.
Meil on taimekaitseseadus ja professionaalseks kasutuseks mõeldud taimekaitsevahendite kasutajad peavad olema läbinud koolituse, ja kui nad ei ole seda koolitust läbinud, siis on tegu väärteoga. Lisaks on taimekaitsevahendi etiketil täpne info vahendi kasutamise kohta – kui palju, millistele kultuuridele ja millal võib seda vahendit kasutada.
Meie järelevalveandmed küll ei näita, et Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid suvaliselt. Enne taimekaitsevahendi turuletoomist toimub veel riskianalüüs ja me teeme taimekaitsevahendi hindamise vastavalt Eesti oludele, lähtudes kliimast, mullastiku andmetest ja heast põllumajandustavast. Doosid on määratud täpselt Eesti tingimustele vastavalt ning need on kohustuslikud järgida.
Kui neid ei järgita, siis jäävad jäägid ning võivad tekkida terviseohud.
Taimetoodanguinspektsioon võtab proove otse põllumajandustootjalt, võtame ka päris põllult.
Toiduohutuse eesmärgil võtab proove veterinaar- ja toiduamet, meie võtame proove taimekaitsevahendi väärkasutuse avastamiseks (Tartu Postimehe tänases artiklis taimekaitsevahenditest on kasutatud toiduohutuse seire tulemusi – N. N.).
Me võtame sadakond põllumajandussaaduse proovi aastas ja oleme leidnud taimekaitsevahendite jääke umbes 15 proovist, aga need jäägid ei ületa kehtestatud piirnorme.
Taimekaitsevahendite jääkide piirnormide kehtestamine ei ole mitte ilmaasjata, sest selle taga on Euroopa toiduohutusameti ja Euroopa juhtivate teadusuuringutes osalevate instituutide teadustööde tulemused. Aga Eestis ei ole tõesti vastavaid uuringuid tehtud.
Kemikaalide valdkond on siiski selline, kus kogu aeg teadustulemused muutuvad ja seisukohad vaadatakse igal aastal uuesti üle. Igal aastal muudetakse jääkide piirnorme vastavalt viimastele toitumus- ja toksikoloogilistele uuringutele. Enamasti neid piirnorme vähendatakse.
Kas teie jutt ei kinnita mitte seda, et erinevalt ravimitest lubatakse taimekaitsemürgid pärast loomkatseid turule liiga kiiresti ega uurita nende pikaajalisi mõjusid?
Pikaajalisi mõjusid tuleb uurida ja see on nõutud vastavates direktiivides ja määrustes.
Loomkatsed on tõesti põhilised. Aga kui firma tuleb taimekaitsevahendiga turule, siis on tal ka inimeste monitooringu tulemused. Seal on ka juttu taimekaitsevahendite jääkidest ning mõnikord on see monitooringuosa päris põhjalik.
Kui on tegu päris uue toimeainega, siis algul seda inimeste monitooringu osa pole. Kui toiduohutuse spetsialistid leiavad, et ei ole põhjust taimekaitsevahendi turuletoomist esialgu takistada, siis lubatakse see turule, ent jäetakse edasise kontrolli alla.
Tootjafirmal on kohustus teavitada monitooringutulemustest liikmesriike.
Kui on põhjust arvata, et mingi taimekaitsevahend on ohtlik, siis võetakse see turult tagasi. Selliseid näiteid Euroopas jagub.
Ikkagi loen teie jutust välja, et agrokeemiatööstusel lastakse inimkatseid teha – lubatakse kaup turule ja alles siis hakatakse pikaajalist mõju uurima?
Ei. Kroonilist mõju peab toksikoloogiliselt kindlasti uurima.
Uuritakse siis pigem otsest mõju taimekaitsevahendi kasutajale?
Muidugi ei saa teha otseseid inimkatseid, sest siin tuleb teatud piir ette.
Kaua ühe taimekaitsevahendi turule toomine aega võtab?
Firma töötab taimekaitsevahendi toimeainet välja kindlasti üle kümne aasta. Kui meile tuleb andmestik taimekaitsevahendi kohta, siis siin Eestis kulub riskianalüüsiks veel aasta.
Kui palju uusi taimekaitsevahendeid aastas turule juurde tuleb?
Eestis 15–20 taimekaitsevahendit aastas. Toimeaineid võib olla veidi rohkem, sest ühes taimekaitsevahendis võib olla mitu toimeainet.
Nii et teie ei näe taimekaitsevahendite kasutamise kasvus Eestis mingit probleemi?
Näeme küll. Meil peaks olema rahvuslik tegutsemisplaan, mida sellisel juhul ette võtta. Euroopa Liidus on vastu võetud ka taimekaitsevahendite säästliku kasutamise arengukava ja ka Eestil peaks see olemas olema.
Me peaksime oma taimekaitsevahendite kasutamise kindlasti üle vaatama. Põhjamaade suundumus on lubada turule pigem vähendatud kui suurendatud taimekaitsevahendite doose.
|
|
|
|
|
kõik galeriid
