Tartu Ülikoolis töötab praegu 34 välisõppejõudu, 32 teadustöötajat ja 21 külalisõppejõudu. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kinnitas, et ülikool tahab loomulikult, et neilt käiks läbi rohkem inimesi mujalt maailmast. «Selles suhtes on see arv väike,» tõdes ta.Samas hindavad mujalt tulnud Tartu Ülikooli kõrgelt. Itaalia keele külalislektor Federica Bossi töötab Tartu Ülikooli keelekeskuses ja germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudis. «Tartu Ülikoolis on fantastiline töötada,» sõnas Bossi. «Inimesed on sõbralikud, nad pole keerulised, stressi pole.» Kui Bossi midagi loenguteks vajab, võimaldatakse seda talle alati. Itaallanna kinnitab, et bürokraatiat on siin vähem kui Itaalias töötades ja tal on Tartu Ülikoolist ainult positiivsed kogemused. Eestlasi pole Õppejõududest töötab Tartu Ülikoolis kõige rohkem Saksa, Soome ja Vene kodakondsusega isikuid. Teadustöötajatest Saksa, Vene ja Rootsi kodakondsusega. Enim on välismaalastest teadustöötajaid bioloogia-geograafiateaduskonnas, füüsika-keemiateaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas. Õppejõude on kõige rohkem filosoofiateaduskonnas ja sotsiaalteaduskonnas. Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja Mari Nõmme sõnul on rohkem välismaalasi teaduskondades, kus ollakse ise aktiivsemad neid siia kutsuma. Vaid paaril juhul aastas tullakse Tartu Ülikooli tööle avatud konkursiga: eelmisel aastal osales õppejõudude ja teadustöötajate konkurssidel seitseteist välismaalast, neist neliteist kandideeris professoriks. Karis kinnitas, et valdkondades, kus peaks välisõppejõude rohkem olema, pole praegu nii palju isiklikke suhteid, mille kaudu siia tuldaks. «Kus on vastav keskkond loodud, sinna tullakse mujalt hea meelega ja seal on ka olemas sidemed teiste ülikoolidega,» rääkis ta. «Seal on rahvusvahelised suhted ajalooliselt välja kujunenud.» Karis ütles, et välisõppejõudude ja -teadlaste hulka loodetakse suurendada. «Meil on valdkondi, kus vajame õppejõude väljast, sest Eestis neid lihtsalt pole,» rääkis ta. «Üks selline valdkond on näiteks avalik haldus, kus me püüame uut hingamist sisse tuua.» Palgaga ei meelita Välismaalaste ülikooli meelitamisel on olulised palk, töökeskkond, kolleegid ja infrastruktuur. Kõiki Tartu Ülikooli töötajaid tasustatakse aga ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt. «Välismaalastele erandeid ei tehta,» kinnitas Nõmm. «Välismaalased pole tervikuna või keskmiselt oluliselt kõrgemalt tasustatud.» Uuringu järgi on enamik Eestis töötavatest teadlastest siin siiski rahul. «Tartu Ülikooli tullakse tööle vaatamata suhteliselt tagasihoidlikule palgatasemele,» rääkis Nõmm. «Siin on rahvusvaheliselt tuntud uurimisgruppe ja võimalus teha akadeemilist karjääri.» Nõmme sõnul võib edaspidi teadlaste siinne madal palgatase saada Eestisse tööletulekul siiski takistuseks: Euroopa Komisjoni uuringu andmetel oli eelmisel aastal Eestis teaduri keskmine palk ligi kaheksa korda väiksem kui uuringus osalenud riikidest kõige kõrgema teaduritasuga maal Šveitsis. Lähiriikidest on palk ligi neli korda madalam kui Soomes ja viis korda madalam kui Rootsis. Tartu Ülikool erineb Põhjamaade naabritest aga sellepoolest, et siin ei kehti enam vanusetsensus – professorid, kes on jäänud oma riigis vanusega ukse taha, leiavad tee Tartu Ülikooli. «Meil on tööl üks selline Soome professor, vitaalne ja väga tunnustatud inimene oma valdkonnas,» rääkis Karis. «Ta on väga rahul, et saab Tartu Ülikoolis jätkata oma aktiivset teadustööd.» Karise sõnul saab ülikool ka selliseid asju ära kasutada, et tuua siia nii väärikaid inimesi. Tähtsaim on siiski see, et inimesed oleksid erineva taustaga, mitte kõik Saksamaalt või Hiinast. Lisaks teadmistele toovad nad kaasa teistsuguse kultuuri, mis rikastab ülikooli. «Kõige tähtsamad pole arvud, vaid see, mida välisõppejõud ja -teadlased meile annavad,» kinnitas Karis. Välismaalased Tartu Ülikoolis • Tartu Ülikoolis töötab praegu 34 välisõppejõudu, 32 teadustöötajat ja 21 külalisõppejõudu. • Õppejõududest on kõige rohkem Saksa, Soome ja Vene kodakondsusega isikuid, teadustöötajatest Saksa, Vene ja Rootsi kodakondsusega. • Enim on välismaalastest teadustöötajaid bioloogia-geograafiateaduskonnas, füüsika-keemiateaduskonnas ja filosoofiateaduskonnas, õppejõude filosoofiateaduskonnas ja sotsiaalteaduskonnas. |
kõik galeriid
