Kuna aga põllul kasutatavaid kemikaale on palju, neid tuleb aina juurde ja nende mõju organismile toidu kaudu on pikaajaline, ei suuda maailma teadlased paratamatult kõigi nende toimet põhjalikult uurida. Keemilised taimekaitsevahendid mõjutavad näiteks loote arengut. Nad on toksilised naiste platsentarakkudele. Organeid kilpnäärmest munanditeni haarava sisesekretsioonisüsteemi häirimine toob aga kaasa probleeme suguorganitega ning viljakuse vähenemise. Viimase 30–50 aasta jooksul on meeste sigimisvõime halvenenud ning selle üheks põhjuseks peavad teadlased just pestitsiide. Pestitsiidide laialdane kasutamine põllumajanduses ei pruugi siiski tähendada seda, et köögiviljas on alati nende jääke. Eesti taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammi kohaselt võeti puu- ja köögiviljadest 2004. aastal 410 proovi, neist 43,2% olid pestitsiidijääkidest puhtad. Jääkide koosmõju Ometi kinnitab Marit Võsaste oma bakalaureusetöös, et puhaste proovide osatähtsus on aastast aastasse kahanenud. Veel 1998. aastal oli puhtaid proove 63,3%. Seni veel on kodumaiste aedviljade pestitsiidijääkide sisaldus märksa väiksem kui välismaistel. 2004 oli kodumaiste köögiviljade proovidest koguni 83,8% puhtad, 14,1 protsendil leidus jääke normi piires ning 2% ületas norme. Võrdluseks niipalju, et välismaistest aedviljadest 64% sisaldasid pestitsiidijääke normi piires ning 5,8% üle piirnormi. Eesti köögiviljadest olid puhtad nii kaalika, mugulsibula, söögipeedi, kurgi, tomati, värske herne kui lastetoidu proovid. Importaedviljadest ei leitud aga ühtki liiki, mis poleks üldse sisaldanud pestitsiidijääke. Väga ohtlikuks peab Võsaste erinevate pestitsiidijääkide koosmõju, mida on seni väga vähe uuritud. 2004. aastal avastati ühest proovist juba kaheksa pestitsiidi jääke. Maaülikooli professor Anne Luik ei söö ega osta enda sõnul enam ammu viinamarju. «Kõik viimased seireanalüüsid näitavad viinamarjadel ja tsitruselistel kuni kaheksat erinevat pesitsiidijääki.» Vähk ja pestitsiidid Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia professori Hele Everausi kinnitusel on haiguste ja toidus leiduvate pestitsiidijääkide seost keeruline uurida, sest mõju on pikaajaline. «Saab ainult öelda seda, et pestitsiidid võivad mõjutada erinevaid rakke organismis eriti siis, kui neid pidevalt manustada. Pestitsiidid ladestuvad tavaliselt just rasvades, need võivad aastaid koguneda ja toimet avaldada.» Everausi sõnul tekivad kasvajalised haigused just seeläbi, et muutub rakkude paljunemise regulatsioon. «Tegureid võib olla teisigi, aga pestitsiid on tõenäoliselt üks võimalik riskifaktor.» Aeg on Everausi sõnul näidanud, et mida kemiseeritumaks lähevad toiduproduktid, seda rohkem esineb inimestel terviseprobleeme alates kasvajatest ja lõpetades allergiaga. «Eks me oleme nende arengute tõttu sundseisus ja ma ei ole väga optimistlik, et asjad liiguvad paremuse poole,» lausus ta. Kui olla taimekaitsemürkidega pikaajaliselt otseses kontaktis, on seos haigustega Everausi hinnangul ilmsem. «Võin tuua näiteid oma kliinilisest praktikast, ent sedagi ei saa pidada tõestuseks – kasvuhoonemajandusega agaralt tegelenud peres kasvatati tomateid-kurke ja pojad lõid väiksest peale kaasa,» rääkis ta. «Kahtlemata pritsiti igasuguseid aineid ja täna pole kumbagi neist noortest meestest enam meie keskel, sest nad haigestusid mõlemad varem-hiljem vereloomekasvajatesse.» Koorida ja pesta Mida soovitab Marit Võsaste tarbijail enda aeglase mürgitamise vastu ette võtta? Kõigepealt vältida mandariinide, apelsinide, viinamarjade ning sidrunite söömist ning eelistada kodumaist toodangut. Samas ei pruugi ka kodumaiste puu- ja aedviljade kasuks otsustamisest enam piisata, sest taimekaitsevahendite kasutamine Eestis kasvab. Aedvilju soovitab Võsaste koorida või korralikult pesta, sest kemikaalijäägid kogunevad eelkõige koore peale ja sisse. Ning mõistagi on parimaks alternatiiviks süüa orgaaniliselt kasvatatud toitu ehk siis naabritädi lehmasõnniku peal kasvatatud kartulit või tunnustatud mahepõllumajandustooteid. |
kõik galeriid
