Lamatishaavandid on kogu maailmas suur probleem, nendib ülikooli kliinikumi närvikliiniku neurokirurgia osakonna õde, Eesti õdede liidu liige Gerli Usberg. Järjest rohkem teevad need muret aga ka Eesti vananevas elanikkonnas, sest eakatel on palju erinevaid kroonilisi haigusi. Võivad tekkida kiiresti«Näen tihti, et inimesed on oma voodihaigel pereliikmel tekkinud lamatistega hädas ega oska nendega kuidagi toime tulla. Samas saab lamatisi ka ennetada,» tõdeb ta. Lamatishaavand tekib tavaliselt pikaajaliselt sundasendis olnud inimese mõnele kehaosale, millele on kogu keha surve suurem. «Selle kehapiirkonna nahka ja nahaaluseid kudesid hapniku ja toitainetega varustavad veresooned on kinni surutud ning tekibki verevarustuse häire,» selgitab Usberg. Lamatised ohustavad eelkõige halvatuid ja voodihaigeid, kes oma raske üldseisundi tõttu ei tunne liigsest survest tingitud ebamugavust või ei oska selle vastu võidelda. «Võrreldes teistega on enam ohustatud eakad, väga kõhnad, vereringehäiretega ning nõrgestatud immuunsusega inimesed. Samuti need, kes suurema osa ajast veedavad ratastoolis,» märgib ta. Esimene vihje võimaliku lamatise kohta on nahapunetus, mis poole tunni möödudes ei kao. Tõsisemal juhul võivad haavandist näha olla isegi lihased ja luustruktuurid. «Lamatised võivad tekkida väga kiiresti – õhtul tervena tundunud nahal võib juba hommikul olla sügav haavand,» nendib Usberg ja lisab, et sügavad haavandid võivad osutuda isegi eluohtlikuks. Lamatiste teket saab aga ka ennetada. «Kuna lamatised tekivad sinna, kus nahaalust rasvkudet on vähe ning nahk asub otse luupindade vastas, peaks selliseid piirkondi sageli jälgima,» õpetab Usberg. Eriti tuleb jälgida puusi, ristluupiirkonda, õlgu, põlvi ja kandu. Ka mõned lihtsad võtted aitavad lamatisi ära hoida. Näiteks tuleb voodihaige inimese kehaasendit muuta iga paari tunni järel ning ratastoolis istuva inimese asendit paar korda tunnis. Nahka tuleb niisutada Hoolealuse pööramisel või nihutamisel on tarvilik kasutada näiteks ristlina, mille abil saab inimest tõsta ilma teda mööda voodit venitamata ja seeläbi nahka vigastamata. Hoiduda tuleb nahka kuivatavatest seepidest ning kuiva nahka niisutada apteegikreemidega. «Kui lamatised hoolimata sellest tekivad, olgu esimene abiandja ikka pere- või koduõde, kes annab ka nõu haavandite eest hoolitsemise kohta,» rõhutab Usberg. Pereõde oskab haige seisundit ka hinnata, väga tõsiste haavandite puhul võib vajalikuks osutuda isegi haiglaravi. Kuidas vältida lamatisi • Voodihaige kehaasendit tuleb muuta iga paari tunni järel, ratastoolis inimese asendit paar korda tunnis. • Voodihaige luiseid kehaosi tuleb hoida nii, et need ei oleks üksteise vastas. • Inimese liigutamisel tuleb kasutada abivahendeid, mis hoiavad nahka vigastuste eest. • Voodi- ja ihupesu peab olema puhas, kuiv ja kortsudeta. • Pesemisel kasutada nahka niisutavaid geele, nahka kuivatada õrnalt. Kuiva nahka võib niisutada apteegikreemidega. • Toituda tuleb täisväärtuslikult ning tarvitada 1,5–2 liitrit vedelikku ööpäevas. Allikas: Eesti Õdede Liit |
kõik galeriid
