Jannsenite pere naasis Tartusse

Teine, mille teeb väärtuslikuks lugu, on esimesel korrusel välja pandud taktikepp. See kingiti Johann Voldemar Jannsenile 1869. aastal tema 50. sünnipäevaks klausliga, et Jannsen kasutab seda esimest korda esimesel üldlaulupeol. Seda Jannsen ka tegi.

Üle sajandi Eesti laulupidude ajalugu, kõik 24 seni peetud üldlaulupidu on mahutatud ühte näitusesaali. Väljapaneku koostaja Heivi Pullerits ei salgagi, et kitsaks läks.

Väljapanek algab esimesest laulupeost, millest paraku pole ainsatki fotot ega joonistust alles, ent eksponeeritakse Elmar Kitse 1948. aastal tekstide põhjal maalitud fiktsiooni, mille Peep Pedmanson omakorda on ruumiliseks töödelnud. Spetsiaalsete prillidega saab pittu sisse astuda.

Stendidel on rõhk ühtpidi keeruliste aegade pidudel ja teisalt olulisteks tähisteks olnud pidudel. Millal tuli repertuaari pidude signatuuriks saanud «Koit», millal alustasid koorid spontaanselt hümniks saanud pala «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» või laulupidude hümniks tituleeritud laulu «Mu isamaa on minu arm»?

Filmid ja helisalvestised

Suur roll on väljapanekus tehnikal. Vaataja saab näha filmilõiku 1933. aasta laulupeost, esimesest, millest on salvestis. Puutetundliku ekraaniga arvutis saab süveneda kõigi laulupidude kavadesse ja kuulata ka 20 populaarseima laulu salvestisi.

Tartu linnamuuseumi direktor Merike Toomas õhkab, et olgugi laulupeomuuseumi ruum väike, kuid tegelikult on muuseum, sõna otseses tähenduses museaal kogu maja.

Selles majas alustas selts, millest kasvas välja Vanemuise teater, Eesti Kirjameeste Selts tegi siin esimese rahvaraamatukogu, siin tegutses Eesti Põllumeeste Selts ja alustas Eesti Üliõpilaste Selts.

Just siit korraldati teist ja neljandat laulupidu ning etendati esimene eestikeelne teatrietendus. Seltsidele ja sellele etendusele ongi pühendatud kolmanda korruse väljapanek.

Teisel korrusel on aga teatrisaal ja jätkub seltsitegevus, et maja poleks lihtsalt näitusepaik.

Külastajaile teeb muuseum uksed valla kolmapäeval.