Kas võimu huvitab rahva arvamus?

Koostöö väljenduks selles, et et kõik erakonnad eraldaksid 50–75% oma valimiskampaaniaks ette nähtud rahast ühisele projektile.

See projekt näeb ette iga valija varustamist kõikide erakondade valimislubaduste koondiga. Materjali vormistus peab olema säärane, et iga valija saab valimislubaduste sisu jätta endale, ärarebitavas osas aga anda igale lubadusele hinde (näiteks nullist kümneni).

Ärarebitud osa postitatakse (tasuta) valitsuse ja riigikogu valitud kohta, kus arvuti töötleb andmed hiljemalt 2007. aasta veebruari jooksul, mis hiljem meedias avaldatakse.

Aega ja vahendeid (raha, arvutid, inimesed) on hea tahtmise juures küllaldaselt.

Olen veendunud, et need, kellele rahvas palka maksab, on kohustatud rahva heaks ka tööd tegema. Kui seda tehakse, siis kuulub võim tõesti rahvale. Kui ei, siis võimu ja poliitikuid rahva arvamus ei huvita.

Ari Välja

Kus see hullus on?

Ei ole eriti innukas ostleja, aga seekord läksin küll kaubamaja osturallile. Muide, ralli on igatahes parem nimetus kui mistahes hullud päevad. Oli inimesi ja oli kaupa, mingit rabamist ja hullust küll ei märganud. Kes valis kosmeetikat, kes kampsuneid või kotte.

Ongi vähe kummaline, et meedia kajastab neid allahindlusega ostupäevi kui midagi jubedat, ahnuse ja lolluse segu, küll jäävad talle ette tualettpaberi rullid, küll suured kilekotid ja hambapastatuubid.

Mis seal siis imelikku, kui inimesed kasutavad soodsat võimalust osta asju, mida nagunii palju kulub. Või teevad endale rõõmu millegi suuremaga, mida muidu osta ei jaksa.

Leian, et sellised suured allahindlused on teretulnud ja seal käivaid inimesi ei maksa küll nende praktilise meele pärast mõnitada. Pigem on naeruväärsed allahindlused «kuni 50%», kus enamasti on kaup alla hinnatud vaid 10%.

E. Tamm