Eestlased kipuvad aeg-ajalt virisema, miks jälle on üks või teine teelõik üles kaevatud. Suvel, ainsal ajal aastas, mil saab mõnusalt pedaale sõtkuda, ei saa seda teetööde tõttu peaaegu kunagi teha, kõlab tõsimeelne tähelepanek.

Teetööde puhul kipume ülekohtuselt nägema probleemi seal, kus peaks nägema evolutsiooni – arengut ja edasiminekut. Seda, et elu muutub mugavamaks ja turvalisemaks. Teetööd tähendavad ju tavaliselt seda, et peagi on suur probleem lahendatud. Augud kaovad nagu võluväel, muust rääkimata.

Et teed kuluvad, tuleb arenguvajadusele lisada ka teede kulumise maht. Tee-ehitus ei lõpe kunagi ka pidevalt kasvava autostumise tõttu. Tallinna viimase aasta ummikuprobleemid on tallinlaste hulgas juba niivõrd legendaarsed, et kostavad Tartussegi välja.

Nõukogude ajal meeldis eestlastele sõita Läti ja Leedu tolle aja kohta suurepärastel kiirteedel, kui aga peateedest kõrvale pöörata, satuti vahel isegi läbimatutele teedele. Eestis mõeldi ajastu võimalusi ära kasutades ratsionaalsemalt – püüti luua läbimõeldud, vajadusi arvestav ja ühtlane teedevõrk.

Just sel põhjusel on väga oluline Jõhvi–Tartu maantee valmimine; tee avatakse homme, 20. oktoobril. Uus maantee võimaldab sõita nii Mustvee ja Jõhvi poole kui ka Jõgeva maanteele ilma väikeelamurajoonide majade vahel sõelumata. See on väga suur edusamm.

Raadi pudelikael

Viimastel aastatel oleme suutnud Lõuna-Eestis avardada pudelikaelad, mis on asunud suurtel ja olulistel maanteedel.

Teine väga hea näide on Elva liiklussõlm. Küllap on paljudel juba ununenud, et kunagi tuli Valka (ja Riiga) sõitmiseks läbida Elva linn.

Eesti riik üksnes omavahenditega kõiki teid korda teha ei suuda – ka seekord tuli appi Euroopa Liidu ühisrahakott, mis peaks tooma vaesemaid maid jõukamatele lähemale. Kvaliteetne teedevõrk on üks arenenud riigi tunnusmärke.

Kunagisest ajaloolisest postiteest Peterburi ja Riia vahel on saanud taas hästi läbitav maantee, mis ühendab kahe piirkonna olulisemaid linnu. Siinkohal tuleb aga märkida, et just suuremad linnad (mitte asulad, kust ümbersõidu teed on lihtsam ehitada) on kohad, mille liikluskorraldus nõuab keskmisest suuremat nutikust.

Raadi on olnud üks Tartu liikluskorralduslikke pudelikaelu. Kunagi kasutasid seda teed Raadi mõisnikud – tee oli käigus mitusada aastat, kuni see otsustati lennuradade ehitamiseks sulgeda ning 60-ndate aastate tänases mõistes autotus Tartus suunati liiklus eramajade vahele ja sealt nüüd taasavatava teega võrreldes kaks korda suurema ringiga Narva poole.

Ühes mõttes võime naljaga pooleks Nõukogude okupatsioonile ka tänulikud olla: tollal arenes linn aeglaselt ja midagi ülearu monumentaalset ei rajatud.

See võimaldab just meie põlvkonnal kujundada oluliselt suuremal määral tänast linnaruumi ja teedevõrku, kuid paneb meile ühtlasi märkimisväärse vastutuse rajatava eest.

Paljudes Euroopa linnades ei saa liikluskorraldust parandada seetõttu, et teede laiendamiseks tuleks maha lammutada kogu linna majad. Seda aga ju teha ei saa. Nõiaring.

Raadi linnaosa teede lahendusest saab tõenäoliselt ka teistele Eesti linnadele eeskuju, kuidas ühendada vana uuega ja vaadata liiklussõlmede ehitamisel kaugele tulevikku. Mitte ainult läbi linnaosa või ka linna prisma, vaid ikka suuremalt, läbi riigi prisma.

Auto kõrval inimene

Uus maantee on suurepärane ka neile, kes õhtuti tahavad jalgrattaga sõita või tervisejooksu teha. Järgmisel aastal paranevad tervisesportlaste treeningutingimused ka Jõgeva maanteel – kuni Tabivereni välja ehitatakse jalgratta- ja rulluisuteed. Sest teed on ikka inimeste, mitte ainult autode jaoks.

Muuseas, teed on ühed olulisimad piirkonna arengu suunajad. Seda nii riigi, linna kui ka linnaosa puhul. Raadi uus liikluskorraldus toob sinna juba kerkiva hotelli ning tööstuspargi.

Linn ehitab Jaamamõisa lasteaeda, Jaama tänavale laulupeomuuseumi, ettevõtjad on huvitatud supermarketite ehitusest ja kinnisvaraarendajad planeerivad elamurajoone, mille üheks põhjuseks on kesklinna lähedus – kõigest paar kilomeetrit.

Tartu on piki jõge välja venitatud, kuid linna arengu seisukohalt oleks hea ühtlasem areng, mis ka sünnib.

Pikemas perspektiivis oli tänase peaministri, toonase Tartu linnapea Andrus Ansipi eestvedamisel töösse läinud Raadi liikluskorralduse lahendamine hädavajalik ka piirkonna tõmbekeskuseks kujunevat Eesti Rahva Muuseumi arvestades – Eesti ühele olulisimale kuultuuriobjektile lihtsalt peab pääsema normaalselt ligi.

Usun, et jätkusuutliku arengu põhimõtetest lähtudes jõuab Eesti õige pea Euroopa viie jõukaima riigi hulka. Jõukus tagab elukvaliteedi. Aga selleks on vaja teha veel hulk tööd. Raadi lahendus on üks osa sellest, see on Tartu panus Riia–Peterburi postitee taaselustamisse.