Endine Tartu abilinnapea ja praegune maaülikooli maaehituse õppejõud Kaarel Sahk ei nõustu linnavolikogu komisjoni antud hinnanguga, et Tigutorni ehitus käib seaduslikult, ja edastab sellise seisukoha prokurörile.

Olete andnud prokurör Marge Püssile nõusoleku Tigutorni ehituse asjaolude selgitamiseks ekspertarvamuse esitada – millise hinnangu detailplaneeringu ja projekti kooskõla kohta annate?

Kui planeeringus oli ette nähtud hoone kõrguseks maksimaalselt 70 meetrit, siis seda arvestades tuli projekt ka kooskõlastada ja anda ehitusluba.

Täna vaidluses olevas kaasuses lükkavad sellist seisukohta ümber paljud dokumendid alates ehitisregistri kandest, mille on teinud linnavalitsus dokumentide alusel, mille esitas hoonestaja ja kus hoone kõrgus on üle 89 meetri.

Kui keegi väidab, et see teokujuline konstruktsioonielement seal hoone tipus ei kuulu hoone kõrguse hulka, on see väga ekslik seisukoht.

Linnaametnikud on tuginenud esteetikaga põhjendamisele, et muuta hoone kõrgust detailplaneeringu suhtes. Kas ilu on teie hinnangul argument?

Kindlasti on. Selle asja nimi on avalik huvi.

Kuid siis oleks tulnud detailplaneeringus fikseerida, et kui linn projekti kooskõlastamise käigus näeb avalikkuse huvi kõrgema hoone vastu kui 70 meetrit ja see ei lahkne ei detailplaneeringust muude kontseptsiooniliste lahenduste poolest ega üldplaneeringust, siis võib sellise loa anda.

Aga selliselt, et planeering lubas 70, kuid leidsime, et ilusam on 90 meetrit – sedasi ei sobi hästi.

Väga lihtne olnuks planeering ümber teha.

Linnavalitsus nimetab ka õigust tõlgendada ja räägib kaalutlusõigusest – mida õppejõuna sellest arvate?

Oleme linnasekretär Jüri Möldriga sellest kõnelnud ühe teise hoone asjus. Ka teised linnaametnikud on väitnud, et kaalutletuse põhimõttel on linnal õigus muuta planeeringu tingimusi.

Absoluutselt õige, kuid ainult planeeringus sätestatud vahemikus.

Raatuse 18 puhul sätestas detailplaneering 2–4 korrust, linnavalitsus saaks siis täpsustada, kas kaks, kolm või neli korrust või modifikatsioonid, aga kindlasti mitte viis, mis on vastuolus planeeringuga. Või õpetan ma tudengitele valesti.

Linnaarhitekt Tiit Sild selgitab kolmapäevases lehes, et planeeringus võib leida olulisi ja ebaolulisi parameetreid. Kas hoone kõrgus mingis olukorras võib osutuda ebaoluliseks?

Vaatasin, kuidas on selle küsimusega Kontinentaal-Euroopa ja Anglo-Ameerika ehituskultuuris.

Üks kõige olulisemaid parameetreid, kui mitte olulisim, on korruselisus või kõrgus meetrites. Korruste arv annab ebatäpse piirangu, sest korruse võib teha ka näiteks viis meetrit kõrge.

Krundi suuruse ja täisehituse määra kõrval on kõrgus kõige olulisem näitaja.

Jääb üle õnnitleda linnaarhitekti, kui ta väidab, et tööstusrajoonis pole kõrguse piirangust täpne kinnipidamine nii oluline. Ja ta peab Tigutorni piirkonda tööstusrajooniks. Tubli, linnaarhitekt!

Olete tudengitega arutanud mitmeid näiteid Tartu linnast, kus detailplaneeringust on hoonet ehitades mööda mindud. Millised need näited on?

Näiteks seesama Raatuse 18.

Narva 84. Sai tõdetud, et ei endine ega praegune üldplaneering luba sinna kõrgemat hoonet kui neli korrust.

See, kas ja kuidas muudetakse lubatud räästakõrgust läbi projekteerimistingimuste mehhanismi, on tegelikult vigurdamine. Selleks, et ei oleks investoriga vaidlust ja asi laheneks.

Loen ma aga Pärnu lehte, see teatab, et hotelli juurdeehitisel lastakse ebaseaduslik korrus maha lõhkuda.

Mina olen Narva 84 juures seisukohal, et tuleb kas dokumendid korda teha või lammutada üle lubatud määra ulatuvad korrused.

Selle hoone kõrval asuvad muinsuskaitse all olevad endise põllumajandusülikooli õppehooned. Seal ei peaks ikka nii vabalt toimetada tohtima, kui mõnes teises paigas tuleb muinsuskaitse ühe kivi või palgi pärast kohale.

Veel üks näide on Tulbi 2. Tegime dotsent Jaan Miljaniga varinguekspertiisi.

Planeeringu järgi oli sinna lubatud ärihoone, kuid ehitati elamut. Selliseid näiteid leiaks veel.

Kalevi 9 kõrghoone ehitati kohale, kus polnud ühtki seaduslikku regulatsiooni kõrghoone püstitamiseks.

See, et keegi kirjutas seal planeeringule käsitsi «luban» ja mitte keegi ei tea, kes kirjutas, on juba päris halvasti.

Miks sellised asjad siis juhtuvad?

Saan aru, et investoritel on alati kiire. Kui nende soove ei aidata realiseerida, tuleb kaebus, et linn takistab. Tartu on saanud kiirelt toimetava linna imidži.

Tallinnas läheb veel nobedamalt, seal annab Igor Volkovi juhitav linnaplaneerimise amet ise ehituslube ja seda ei teegi linnavalitsus.

Pärnu on aga otsustanud planeeringute ja ehituslubade asjas korra majja lüüa, sest järjest enam tekib vastuolusid.

Ka Tartu peaks.

Linnavolinikud toimuvaga rahul

Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjon kuulas teisipäeval abilinnapea Anto Ili ja linnaametnike selgitusi Tigutorni rajamise asjaolude kohta ja jõudis seisukohale, et linnavalitsuse tegevus on olnud linna huvisid arvestav ja seaduspärane.

Lisaks kiitsid Verni Loodmaa juhitava komisjoni liikmed, et selline hoone on Tartusse igati sobiv.

Komisjoni hinnangul on linnavalitsus ehitusloa andmisel kinni pidanud detailplaneeringust, selle eesmärkidest ning enne seda koostatud eskiislahendusest, mida on korduvalt tutvustatud nii volikogule kui laiemale avalikkusele.

Oma sõna pole veel öelnud linnavolikogu revisjonikomisjon, mille kokkukutsumisega tekkis läinud nädalal väike segadus. Revisjonikomisjoni esimees Peeter Laurson läkitas liikmetele kutsed koguneda 30. augustil arutama Tigutorni ehitusega seonduvat.

Volikogu esimees Aadu Must lasi aga Laursoni nimel saata välja uued kutsed, et revisjonikomisjoni liikmeid oodatakse erakorralisele istungile juba 22. kuupäeval. Selleks päevaks oli kokku kutsutud ka arengu- ja planeerimiskomisjon.

Laursoni sõnul olnud esimesena välja hõigatud kuupäev läbi kaalutud ja sai hilisem, et linnavalitsusel oleks aega materjale kokku panna ja komisjoni liikmetel nendega tutvuda. Must selgitas, et Tigutorni juhtum on oluline ja puudutab ka volikogu tööd ja seega peab kiiresti reageerima.

«Kui arengu- ja planeerimiskomisjon pidi niikuinii kokku tulema, ei pidanud õigeks, et revisjonikomisjon, kes initsiatiivi näitas, kõrvale jääb,» selgitas Must. «Meil omavahel Laursoniga lahkarvamusi polnud. Temast mööda mindud ei ole. Et asja kiirendada, oli minu initsiatiiv tõesti.»

Laursonil oli aga teine seisukoht: «See kaldub sinna, et keegi tahab midagi kiiresti ära mätsida. Selliste koosolekutega tahetakse ennatlikult võtta vastu otsuseid.»

Revisjonikomisjon koguneb ikkagi 30. kuupäeval.