| Tartu maakohtus kestvas protsessis süüdistatakse kuut noort meest 1990. aastate lõpul Ühispangast ligi poolteise miljoni krooni varguses. 1997. aastal vaid 16-aastase populaarse tantsutähe roll pangapettuses on tühine.
Lugu sai Saare jaoks alguse siis, kui ta veetis suvevaheaega Põlvamaal koos
kahe temast neli aastat vanema sugulase Tauno ja Rimm Ehastega.
«Vaatasin, et poistel oli palju raha. Küsisin, et millega nad tegelevad. Nad
ütlesid, et tule kaasa, siis näed,» meenutas Saar.
1990. aastate lõpus vahetas Ühispank vanu sularahaautomaate uute vastu.
Korraga olid kasutusel nii uuemad kui ka vanemad masinad, kuid info uute ja
vanade masinate vahel ei liikunud nii nagu vaja. See tähendas seda, et kurikaval klient sai ühel tänavanurgal olevast üht tüüpi automaadist raha välja võtta ning teisel tänaval asuv teist tüüpi rahamasin andis sama raha uuesti. Nii ei olnud poistel vaja muud, kui külma närvi ja trobikonda kergeusklikke, kes pangaga lepingu sõlmiksid ja oma kaardi sümboolse tasu eest ära annaksid. Skeem toimis ka nii, et esimest korda võeti summa välja pangakontorist ja seejärel automaadist. Üheks niisuguseks kergeusklikuks osutus ka Mikk Saar, kes oma tädipoja Rimm Ehaste ja kaugema sugulase Tauno Ehaste veenmise peale mänguga liitus. 15. augustil 1997 kandis Rimm Ehaste Mikk Saare kontole 54 500 krooni. Saar võttis samal päeval Ühispanga Rapla kontoris arvelt 54 000 krooni kohe välja. Kohe seejärel võtsid Rimm ja Tauno Ehaste sama kontori automaadist Saare kaardiga välja veel 30 000 krooni «fantoomraha», mida seal enam poleks tohtinud olla. Toimikus on kirjas, et automaadi juures sehkendanud poistele sattus peale panga turvatöötaja, kes ilmselt oli petuskeemist teadlik. Poistelt võeti raha koha peal ära. Neli päeva hiljem üritasid noorukid sama trikki Ühispanga Haljala kontoris, kuid seal juba teati Raplas juhtunust ja poistele raha ei antud. 1997. aasta oktoobris kuulutas politsei mõlemad Ehasted kahtlustatavaks. Möödus aga tervelt aasta, enne kui politsei Saare ette võttis. Mikk Saarele sai saatuslikuks hea kasvatus. Ta tunnistas oma teo üles ja on nüüd juba aastaid kohtuvahet käinud. Kuigi Saar on ainus kuueliikmelisest kambast, kes ennast on süüdi tunnistanud, võib ta siiski karistusest pääseda. Oportuniteediprintsiibiks nimetatud seadusesäte lubab kohtul asja menetlemise lõpetada, kui «süüdistatva süü ei ole suur». Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |