Tartu Postimees
 «  19.september 2007  » 
Tee koduleheks Otsing Arhiiv Tellimine Reklaam/Advertising Töötajad Kuulutus ajalehte Tartumaa kinnisvara
» Täna
» Varia
Kultuuriaken
Täna Tartus
AHHAA valgusenäitus "Ahhaa, särab ja säriseb!"
Kevadlaat
Tartu Mänguasjamuuseumi 18. sünnipäevapidu "Meie Eesti"
AHHAA 4D elamuskino
Vabastav hingamine
 Tartu Postimees > Arvamus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Peeter Olesk: võõras tarkus?
18.09.2007 00:01
Peeter Olesk, Kirjandusteadlane


Ühel sügiseelsel õhtul tuli mul kauaaegsele tartlasele, kes ise on raamatuinimene, seletada väga pikalt, mis on linnaraamatukogu, kus ta õieti asub ja mida tegelikult tahetakse. Järgnev ei ole konspekt mu jutust. Kirjutan nõnda, nagu asjatundjale tuttav.

 
Peeter Olesk

Probleemiks on kõigepealt (1) Tartu linnaraamatukogu funktsioonide muutumine ühenduses linna laienemise, inimeste vabaduse kasvu ja tehnoloogilise arenguga. Samas kõrval on (2) olemas vajadus linna vaimse keskuse järele ehk on põhjust igatseda hoonet, kuhu mahuksid nii volikogu tööruumid kui ka avaliku raamatukogu üldkasutatav osa.

Kummagi kõrval omakorda on (3) probleemiks aga ka linnaraamatukogu seosed Tartu Ülikooli raamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu, üksikute valdkondade raamatukogude ja maakonna kesk- ning harukogudega.

Näiteks Ülenurme vallas on vastu Tartut vähemalt neli suuremat raamatukogu: Ülenurme, Tõrvandi, Külitse ja Eesti Põllumajandusmuuseumi kogud ning Ülenurme gümnaasiumi muuseumi trükisteosa.

Erinevad ülesanded

Kõiki neid probleeme korraga ei lahenda ja seda ei saa teha ka lõplikult, igaveseks. Kui niisugust asja peab seletama eraldi, siis olgu.

Linnaraamatukogu funktsioonis (avalik teenus kodanikele ja külalistele ning paikkondliku info jagamine väljapoole) peavad kokku saama neli tegurit: a) inforessurss, b) suhtlemisvabadus, c) lugemisnälg ühiskonna arvel ja d) kohustus olla informeeritud.

Ülikooli raamatukogu funktsioon jääb mujale, sest ennekõik peab ta tagama intellektuaalse eksponentsiaali teaduse kasuks kõikjal, mitte ainult läbustavas kolkas. Arhiivraamatukogu mõte seisneb jällegi selles, et eestikeelne ja Eestisse puutuv trükisõna oleks võimalikult koos.

Korduvalt on tuldud välja «ideega» tõmmata kõik need täiesti iseseisvad funktsioonid ühe «superraamatukogu» alla kokku, aga – kas me tõesti tahame tagasi Aleksander Esimest, kes saatis oma hullu Võisikule?

Sagedamalt oleme tuleviku orjad kui peremehed. Siinkohal tähendab orjus seda, et linnal, ülikoolil ja trükisõnal on oma elu ning need ei lange kokku, vaid on kõik, igaüks isemoodi, tehnoloogilise progressi alamad.

Praegu lubab progress pakkuda sulle su enda arvates tarvilikku informatsiooni igas ruumipunktis, kus sa parajasti viibid, ent pole usutav, et see lubadus saab ka teoks. Informatsiooni valdamine eeldab nimelt ka vabadust tema valimisel, kuid just see vabadus on küllalt väike, sest linna ja ülikooli erihuvid on niivõrd lahknevad.

Lihtsamini öeldes: linn vajab omaette raamatukogu enda jaoks, aga ta ei vaja ainult raamatukogu, sest võimalik lugeja saab oma teadmised kätte ka mujalt. See ongi võtmeküsimus: me ei saa projitseerida linnaraamatukogu nõnda, nagu seisaks internetiepohh alles ees. Ta on juba sees!

Suured augud

Siit puhttehniline probleem: kas me peame kavandama arvutiga töötamise võimalustega pistikupesakohti või avariiulite jooksvaid meetreid? Kui viimast, siis need peavad olema ka millegagi täidetud.

Ma ehk ei eksi väga palju arvates, et tagada perioodiliste väljaannete komplektsust on siiski lihtsam kui jõuda kindlustundeni, et sul on riiulis kõik asjaomased monograafiad. Meie raamatukogudes on uskumatult suured augud. Heas juustus on neid kindlasti vähem.

Olles kogenud üht ja proovinud teist, eelistaksin ma näha Tartu linnaraamatukoguna kohta, mis tagab juurdepääsu võimalikult kõigele, mis on oluline just siin ega sunni mind minema Tartust mujale. Või jääma lollakaks.

See ei ole kitsalt trükise olemasolu ja tema leitavuse probleem. Me elame Gutenbergi galaktika ja Interneti universumi vahel, millest viimane tekitab tihtigi kujutluse, et sa oled raamatukogus ka siis, kui sa seal tegelikult pole käinud. Haige selline kujutlus ei ole, ohtlik küll.

Seda edasi arendades pole põrmugi raske järeldada, et Tartu ei vajagi mingit uut raamatukoguhoonet, sest internet ajab asjad joonde nii ehk naa. Umbes samast kandist pärinevad needki nonsensid, et lükkame kokku ülikooli raamatukogu ja linnaraamatukogu ning, kuna buldooser ei tohi jääda tööta, siis ka Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumi. Kokkuhoid rahas enam kui peibutav, ent – rumalus on alati kallim kui tarkus. Võrreldamatult.

Tartu linnaraamatukogu tulevik on minu jaoks seega Tartu suveräänsuse probleem, mitte ainult küsimus peakogu ruumilisest asukohast. Pooldan endiselt vana kaubamaja ja kunagise Tarvase ringitegemist hooneks, millest ühe poole sisustaks linnaraamatukogu koos ekspositsiooniruumidega näitusteks ja muuks ja teise poolde jääks kõik, mis on vajalik linna volikogu toimimiseks.

Ei vajata monumenti

Sisuliselt tähendaks see senise hoone lammutamist ja täiesti uut ehitist. Kui nii ei kõlba, siis las jääda, nagu on, kuid see ei anna volikogule tarvilikke statsionaarseid ruume, mis on terav probleem, sest Tartu Ülikooli raamatukogu saali ümbrus ei ole mõeldud tööks erakondade sees.

Hüva, lahendagem need probleemid üksteisest lahus, sest tõepoolest ei pea Tartu linnaraamatukogu tulevik ja linna volikogu tööruumid olema omavahel seotud.

Sel juhul tekib küsimus, kus asub keset Tartut see vaba plats, kuhu raamatukogu uus hoone püstitada. Niisuguseid on ainult üks: park Poe ja Vanemuise tänava vahel.

Millega see hoone mõeldakse sisustada, kui tuleviku lugeja tahab paberi asemel ainult arvutiühendust? Äkki on ikkagi targem teha korda ja hoida korras see, mis on juba olemas, tehes varakult selgeks: informatsioon võib kasvada ka plahvatuslikult, eestlane plahvatuslikult jätkuda ei saa.

Võõras on see tarkus seepoolest, et mäletamatutest aegadest alates kaldub inimene mõtlema monumenthaaval. Me ei vaja Tartu linnaraamatukogu nagu ehituslikku monumenti – või, olles ettevaatlikum: sellega pole tähtpäevaliselt kiiret.

Me vajame teda nagu funktsiooni, mis peab olema täidetud kogu aeg. Ma võin eksida, kuid mulle tundub, nagu ei oskaks tavaline linlane teha vahet ses suhtes, kes on müürsepp ja kes raamatukoguhoidja. See vahetegematus heade mõtete linna justkui ei sobi.

Samal teemal: Linnaraamatukogu saatus, TPM; Asko Tamme, «Mida me nende miljonite eest saame?» (13.04.); Jüri Saar, «Uue raamatukogu ehitus jõudis nulli tagasi» (30.07.); Berk Vaher, «Petturlinn Tartu» (28.08.), Martin Hallik, «Rahvas loeb!» (7.09.)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  
TÜ teadlased lahendavad maailma energeetikaprobleemi 
Tartu Ülikooli teadlased osalevad maailma suurima tehnoloogiaprojekti elluviimisel, mille tulemusel valmiv termotuumareaktor peab demonstreerima elektritootmise võimalikkust fusiooni abil.
Prantsusmaale rajatakse eksperimentaalne termotuumareaktor
Prantsusmaa kandideerib esimese termotuumajaama kodumaaks
Hansapank jättis Tartu kontori kliendid 1,5 tunniks hätta 
Foto: Toomas Huik


Tartu südalinnas Ülikooli tänaval asuv Hansapanga Barclay kontor oli täna kell 10.06 - 11.30 suletud panga enda elektrisüsteemide vea tõttu.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu tudengid lennutavad Raekoja platsil kanamunasid 
Foto: Reuters / Scanpix


Järgmise nädala kolmapäeval algusega kell 15.00 toimub Tartu Raekoja platsil  lendavate kanamunade võistlus Red Bull Gravity Challenge – loovusega Looduse vastu.


> Loe siit | Kommenteeri
Arvamusplats
Peeter Olesk: võõras tarkus?

Ühel sügiseelsel õhtul tuli mul kauaaegsele tartlasele, kes ise on raamatuinimene, seletada väga pikalt, mis on linnaraamatukogu, kus ta õieti asub ja mida tegelikult tahetakse. Järgnev ei ole konspekt mu jutust. Kirjutan nõnda, nagu asjatundjale tuttav.
Kalle Kulbok: kui kõrge on Tartu raekoda?

Lugedes 14. septembri Tartu Postimehest abilinnapea Anto Ili vastukaja Tartu kaubamaja kõrguse probleemile ja samastades Ili kombel Raekoja kõrguse selle täiskõrgusega, ei ole mingit kahtlust – Raekoja kõrgus ulatub parasjagu vaid räästani. Raekoja viilkatuse, kellatorni ja tuulelipu võib aga korstnasse kirjutada.
Urmas Aunin: kes maksab, see tellib ka muusika
Tartu volikogu esimees Olev Raju nentis mullusest hooajast kokkuvõtet tehes, et linna rahakotist kõigeks vajalikuks ei piisa.
Juhtkiri: silmakirjaks või asja eest?
Läinud nädalal oli kaks korda põhjust kirjutada linnavalitsuse kavast hakata paljude teiste omavalitsuste eeskujul piirama öist alkoholimüüki. Esmalt sellest, et osale poliitikuist üllatusena tekkinud eelnõu arutelu lükati edasi, ja teiseks, et eelnõu jääb hoopiski kalevi alla, kuna riik võttis piirangute kehtestamise enda kätte.
Tartlased tahavad lennata Helsingisse 
Foto: Finnair


Tartu Postimehe nädalaküsitlusele vastanutest 49 protsenti tahaks lennuliini Tartust Helsingisse.


> Loe siit | Kommenteeri
India vallutab Tartu 
Taj Mahali Indias
Foto: AP


Sel ja järgmisel nädalal, 20. ja 24. septembril saab Tartus näha India viimaste aastate dokumentalistika paremikku kuuluvaid filme.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu politsei avastas üle 29 000 salasigareti 
Foto ühe varasema operatsiooni käigus tabatud salasigarettidest.
Foto: Maksu- ja tolliamet


Septembri alguses avastas Tartu politsei politseioperatsiooni käigus avaturult 29 200 salasigaretti.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartu noorte suurim mure on WC-paber 
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees


Augustis toimunud Tartu aktiivsete noorte kokkusaamisel selgus, et suurimaks mureks õpilaste seas on tualettpaberi ja käte kuivatamise võimaluse puudumine koolis.


> Loe siit | Kommenteeri
Vikatimees võib niita pärast võitu 
Elu on kui purjelauasport, nõuab oskusi ja head tuult. Indrek Kalmegi soovitab oma purjelaual balansseerides: inimesed, hoidke ennast!
Foto: Erakogu


Purjelauasporti armunud Indrek Kalme naasis viie päeva eest Kanaari saarte surfiparadiisist Pozo Izquierdost, õnnelik ja energiline.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Tartu üks peamagistraalidest sai viimaks korda 
Võru tänava remont oli sellaastastest teetöödest kulukaim, kui mitte arvestada uue silla ehitust.
Foto: Sille Annuk


Tartu üks peamagistraale Võru tänav tegi kahe aasta jooksul läbi põhjaliku uuenduskuuri ning homme annab ehitaja linnale üle esindusliku sissesõidutee.


> Loe siit | Kommenteeri
«Carmina Burana» esitatakse rekordilise koosseisuga 
Pärnu linnaorkester
Foto: Ants Liigus / Pänu Postimees


Tartu Ülikooli 375. aastapäeva pidustuste raames tuuakse kolmes Eesti linnas lavale Carl Orffi lavakantaat «Carmina Burana», mille esitavad TÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koorid ning Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel.


> Loe siit | Kommenteeri
Vaksali avapidu jäi pidamata 
Tartu vaksalihoone omanik Rein Kilk (keskel) ja Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann (paremal) käisid eile jaamahoone restaureerimist takistavaid erimeelsusi klaarimas.
Foto: Sille Annuk


Tartu vaksali septembri keskpaika plaanitud avapeo kutsed jäid saatmata, sest hoonel pole isegi ehitusluba. Tulekahju tagajärgede likvideerimise sildi all tehtud remondi lõpp on veel kaugel.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Prokurör nuputab meditsiiniprahi juhtumi kallal 
Tartus Nõlvaku tänava kõrgete majade läheduses puude all vedelesid süstlad, rohupurgid ja vereproovide katsutid, kus nimedki peal.
Foto: Margus Ansu


6. ja 7. septembril ilmusid Tartu Postimehes lood sündsusetust meditsiiniprahist Tartus, Nõlvaku tänaval, kus elumajade kõrval puude all vedelesid sajad süstlad ja rohupurgid, samuti katseklaasid verega, inimeste nimed peal.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Vanemuine esitleb uuendatud balletitruppi 
Vanemuise teater
Foto: Elmo Riig / Sakala


Alanud hooajast 15 tantsija võrra täienenud Vanemuise balletitrupp annab homme, 20. septembril balletilavastusega «“Giselle»” uues koosseisus hooaja esimese etenduse.


> Loe siit | Kommenteeri
Tartlased valivad tudengimeest 
Eelmisel aastal valiti Club Hollywoodis Tudengipäevade raames järjekordselt kõrgkoolide tudengite hulgast Tudengimees, kelleks sai Allar.
Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht


Homme, 20. septembril, toimuval Tartu Tudengimees 2007 finaalüritusel näitavad Club Illusioni laval oma oskusi tantsimises, poksimises ning videovoorus kuus Tartu meestudengit.


> Loe siit | Kommenteeri
Politsei trahvis binoklimüüjaid 
Foto: PM Online


Tartu politsei sai taas teateid pealetükkivatest binokleid müüvatest Slovakkia tänavakaupmeestest ning trahvis neid kaubandusseaduse rikkumise eest.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
Tartu Ülikooli rajaja astub peagi riigikohtu ette 
Skytte monument on viimistlusjärgus ja töö teostaja Hansanova mehed annavad sellele vii­mast lihvi Tallinnas. Uuel nädalal saabuvad monumendi osad aga Tartusse.
Foto: Merje Müürisepp


Pitsatiga kinnitatakse otsuseid ja sellest jääb jälg, Tartu Ülikooli asutaja Johan Skytte lõi oma tegevusega pitseri kogu Eesti haridusele.


> Loe siit | Kommenteeri
Märjad puud pigitavad lõõrid mõne nädalaga 
Tõhusaks kütmiseks pole mõtet ahju või pliiti triiki puid täis laduda. Korralikku sooja saab hoopis siis, kui panna põlema neli-viis kuiva halgu, segada neid pidevalt ja panna ahi kinni, kui järele on jäänud vaid söed.
Foto: Sille Annuk


Järjest rohkem jõuab ahiküttega elamutesse kõrgel kuumusel põlev pressitud puitbrikett, mis aga kahjustab küttekoldeid ja lühendab nende eluiga. Seetõttu võiks toasooja saamiseks kasutada pigem kuivi küttepuid.


> Loe siit | Kommenteeri
Väikesed väljakud lõbustavad lapsi 
Ehkki linn ehitab Veeriku kooli staadioni äärde kaks mänguväljakut, jäävad jooksurajad ja jalgpalliväljak selliseks, nagu nad on olnud viimased kakskümmend aastat.
Foto: Margus Ansu


Veeriku kooli staadioni äärde rajatavad minimänguväljakud lubavad õpilastel tulevikus õppida pea kõiki pallimänge ja kehalise kasvatuse tunde ei sega enam oma lemmikuid staadionil pissitavad koeraomanikud.


> Loe siit | Kommenteeri
Heinsaar ja Hesse sulasid ühte 
Mehis Heinsaar tutvustas oma jutukogu «Rändaja õnn» ja uuemat loomingut Eclectica festivalil Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja püsiekspositsiooni sulandunult.
Foto: Kalev Saar


Juhtusin Mehis Heinsaare «Rändaja õnne» lugema koos ja kõrvuti Hermann Hesse «Peter Camenzindiga» ning need teosed kipuvad minu mälus kummaliselt kattuma ja ühte sulama.


> Loe siit | Kommenteeri
Mees elab, nagu jaksab  
Jüri Einpauli aitab positiivne suhtumine ja igapäevane jalutuskäik.
Foto: Sille Annuk


72-aastane tartlane Jüri Einpaul käib iga päev üle Toome raudteejaamani ja tagasi.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:
 
Fotogalerii
15:54 26.11
Jõulukuuse teekond Kambja vallast Mäekülast Tartu Raekoja platsile
kõik galeriid
Täna
Elu
 
Gallup
Kas olete rahul vastvalminud Võru tänavaga Tartus? (383)
Jah, suurepärane!
 29.77%
Käib kah!
 21.93%
Ei, saanuks paremini!
 48.30%




Tartu lühiuudised
14:39 19.09
Tartlased tahavad lennata Helsingisse
14:34 18.09
Linnavalitsus jagas reservfondist raha
14:31 18.09
Kinnitati elamute rajamiseks mõeldud planeeringud
14:26 18.09
Tartu linnavalitsus ostab uue videokonverentsitehnika
14:20 18.09
Linnavalitsus lubas R-kioski pinda suurendada
14:18 18.09
Tartu ainukese avaliku tualeti toetust kahekordistatakse
14:15 18.09
Laste tugikeskus jätkab samades ruumides
14:14 18.09
Tamme staadioni omanikujärelevalvet teostab OÜ Vealeidja
Kõik tänased
Videouudised
Online intervjuud
Poliitfoorum
Kaebusteraamat
Blogid
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
17:45 Vereproov avastab varase kopsuvähi

17:30 Suurbritannias esitleti uut sportautot

16:33 Eesti Pank laseb ringlusse uued rahatähed
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed