Tänavu suvel jagas SA Järvselja õppe- ja katsemetskond endise matkaraja kaheks. Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud 170 000 krooni toel valmis paari nädala eest raja kolmekilomeetrisel osal uus laudtee, mis lubab nüüd kümmekonna metsatüübiga tutvust teha iga ilmaga.

«Suuri maalilisi vaatamisväärsusi meil siin ei ole, aga see-eest on puutumata loodust,» rääkis matkarada tutvustava brošüüri autor Heino Kasesalu. Raja läbimiseks on tema sõnul mõttekas varuda paar tundi ning Järvselja külas asuvast metskonnast võiks kaasa küsida rada tutvustava brošüüri.

Haruldane pärnik

Juba teekonna esimesel kilomeetril võib näha midagi sellist, mida ka brošüüri avamata võib nimetada harukordseks – pärnametsa.

«Umbes nelikümmend aastat tagasi oli siin kuusik, mis nüüdseks on vanuse tõttu välja langenud, ja pärn, mis esialgu kasvas teises rindes, on tõusnud esimesse rindesse,» selgitas Kasesalu, kelle kinnitusel on sellised pärnapuistud Eestis suhteliselt haruldased. Pärnaõite kogumiseks see paik tema sõnul siiski ei sobi, sest puud on liialt kõrged.

Mööda rada edasi liikudes tundub, justkui oleks aeg peatunud: puud on sinna-tänna viltu või hoopis pikali, kohati on tüved kaetud maani ulatuva samblarüüga.

«Praegu on see Järvselja looduskaitsekvartali piirkond ja siin ei koristata isegi surnud puid – et näidata metsa loomuliku arengut olukorras, kus inimene sellele vahele ei sega,» selgitas Kasesalu.

Ka raja viimastele kilomeetritele jääv Eesti kõrgeim kuusk võlgneb oma hea kasvu just metsikule loodusele, mis lõi piisavalt tiheda keskkonna, et puu saaks just kõrgust, mitte laiust koguda.

Märgitud kohas matkarajalt maha astudes ja otse edasi liikudes jõuab teeline väikesele sõnajalavaibaga kaetud lagendikule, kus kõrgubki Kasesalu sõnul Eesti kõrgeim puu, 44-meetrine kuusk.

Kõrgeim kuusk

Seda, et Viljandimaal kasvav lehis Järvselja kuusele kõrguses ära on teinud, Kasesalu ei usu. Ta pani kahtluse alla mõõtmismetoodika ja tõi esile asjaolu, et lehis on sissetoodud liik. «Meie kuusk on kõige kõrgem puu Eestis, ilma pikema jututa,» on ta kindel.

Metsaga seotud inimeste kõrval on rajale asja neilgi, keda huvitab taime- ja linnuriik. «Kellel kannatust jätkub, võib siin näha pesitsevat merikotkastki,» rääkis Kasesalu.

Nõutuim uurimispaik on Järvselja matkarada aga metsandusega seotud üliõpilaste seas, kes siin suvepraktikat teevad.

«Sel suvel on meil käinud umbes sada üliõpilast Tartu Ülikoolist ja nelisada maaülikoolist. Järvselja külas on üliõpilastele olemas ka ööbimisvõimalus,» rääkis SA Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Eero Sepp.

Tavakülastajad suvel tema sõnul väga oodatud pole, sest üliõpilaste rohkuse tõttu napib majutuskohti. «Need turistid aga, kes tahavad ainult metsas kooserdada, on alati teretulnud,» kinnitas Sepp.

Kasesalu sõnul on Järvselja matkarada kõigile külastajaile parim võimalus Kagu-Eestile iseloomulike metsatüüpidega tutvumiseks.