Paavo näitab ühe stuudionurgas konutava museaali peal, kuidas lõigati vanasti linti ja eetrikõlblikud jupid siis kleeplindiga kokku pandi. Siis seletab ta, kuidas tänapäeval arvutis monteeritakse. Tal endal on kaks kaasaskantavat makki – üks töötab minidiskiga, teisel on lindistamisvärk otse mikrofoni küljes. Kui me tahaksime, siis võiksime Tallinna raadiosaate praegu hoobilt ära lõpetada, lasta Valgjärve mastist eetrisse Tartu stuudio ja Lõuna-Eesti vabariigi välja kuulutada. Aga lepime sellega, et nii tehakse mõned korrad päevas selleks, et lugeda siinkandi inimestele kohalikke uudiseid.Just Paavo leidis kaitsekolledži majast välja tõstetud Eesti Raadiole endisesse autoremonditehasesse uued ruumid. «Inimesele on antud kaks silma, kaks kõrva ning nina ja sain 1999. aastal juhuslikult teada, et autoremonditehase peahoone on vaba,» räägib Paavo. «Raadio pingutas püksirihma, aga need ruumid osteti siia ära.» Kõik sai ehitatud spetsiaalselt raadio vajaduste tarbeks. «Enne 2000. aasta jaanipäeva tegime siin esimese otsesaate,» räägib Paavo. «Värvipotte oli stuudio veel täis. Näe – Uku Toom ja Anne Osvet istusid siin ja Mart Laar siin.» Mahe ja entusiastlik Paavol on põhjust olla Tartu stuudios tehtud töö üle uhke. Seekord aga kumab talle iseloomuliku lõbususe tagant midagi tavapärasest teistsugust, ehk isegi murelikumat. 31. augustil on tal viimane tööpäev rahvusringhäälingus. Ainult Paavole omane mahe ja samas entusiastlik hääl kaob vähemasti Eesti Raadio eetrist. Seda uudist kuuldes valdas Tartu Postimehe toimetust üleüldine hämmeldus. Paavo on ju Felix Leedi, Vello Lääni ja Madis Ligi masti Tallinna-väline raadiomees, kes on teinud Tartu Eesti Raadio üleriigilises eetris nähtavamaks kui ehk mõni tallinnakeskne toimetaja tahakski. Paavo soovitab küsida oma koondamise kohta rahvusringhäälingu programmi eest vastutavalt juhatuse liikmelt Hanno Tombergilt. Ise ta oma koondamisest üllatunud ei ole. «Hakkasid need Eesti Raadio ja ETV ühendamised ja muud asjad ja ma ei ole absoluutselt üllatunud,» räägib Paavo. Paavo sõnul ei heidetud talle midagi ette, vaid öeldi, et kahte juhti pole uuele ühendtoimetusele vaja. Aga teisalt ei tehtud talle ka pakkumist jätkata lihtsalt raadiohäälena. Igal juhul on juba tulnud uusi pakkumisi, aga raadiohääl ei ütle, kuhu – kas kommertsraadiosse või kuhugi mujale. Kes keda «Kui sa oled harjunud rääkima 15-16 aastat, siis jääb see tahestahtmata verre,» ei taha Paavo raadiotööst loobuda. «Tahaks raadios jätkata, aga kui tuleb kirjutada, siis võin kirjutada või teha ka midagi muud.» Igal juhul eelistaks Paavo ka edaspidi meediapõldu künda. Mis sellest Tartu stuudiost ikkagi pärast Paavo lahkumist saab? Tele- ja raadiostuudio kolivad ju sügisel kokku ja senine ETV Tartu juht Tiina Rebane hakkab ühendstuudiot juhtima. Kas teleinimesed hakkavad nüüd raadiomehi kamandama? Paavo ütleb, et eks aeg näita. Kas Paavol on Rebasega mingi kana kitkuda, mis ei lase kahel inimesel ühe katuse all töötada? «Ei oska öelda,» vastab Paavo. «Võibolla Tiina Rebane pääseb nüüd rohkem rambivalgusesse – seni on raadio olnud Tartus rohkem number üks ja tele number kaks, nüüd on telel võimalus saada number üheks. Las ta siis tõestab ennast.» Raadiomees Paavol pole ajakirjanduslikku eriharidust, ta on ajaloolane, kes kunagi uuris kollektiviseerimist ja andis muide ülikoolis ka NLKP ajaloo teemalisi seminare. Tema ajakir-janikupõli sai alguse ajalehtedest Kodumaa ja Tartumaa ning alles siis tuli Tartu Raadio. Raadiotöö kõrvalt jätkab Paavo kirjutamist – paari päeva eest näiteks ilmus Tartu Postimehes tema lugu sellest, et Tartusse oleks koole juurde vaja. Kuidas küll raadioinimesed varase ärkamisega ära harjuvad? «Kui ma Tartu Raadios töötasin, siis harjus kolmveerandviiese ärkamisega poole aasta kuni aastaga ära,» räägib Paavo. «Seesmine äratuskell hakkab tahestahtmata enne kukkesid-kanu tööle.» Kiviõlist pärit Paavo on elanud Tartus juba 30 aastat ja peab ennast tõsiseks Tartu patrioodiks. «Minu missioon on see, et Lõuna-Eesti oleks kaardil. Aga kõikjalt Eesti piirkondadest tulevaid lõike peaks raadios ja televisioonis olema kordades rohkem kui praegu,» arvab ta. Samas on Tartu osatähtsus Eesti Raadio programmis vähenenud. «Praegu on ainsad Lõuna-Eesti kuulajale suunatud aknad meie kohalikud uudised,» räägib Paavo. «Enam me Lõunaringi saadet ei tee.» Tallinnas arvati, et ei ole enam vaja. Hääl muidugi Mis ikkagi on peale kohusetunde ja keele valdamise see miski, mis teeb ühe raadiomehe või -naise tuntumaks kui teise? Hääl muidugi. «Raadio pilti ei näita ja sa oled hääl,» räägib Paavo. «Sa pead oskama oma häält valitseda ja näitlejana selle häälega mängida.» Paavo suurimaks eeskujuks on Helgi Erilaid, kes on nagu hea vein, mis läheb aastatega järjest paremaks. Uudistetoimetuse kolleeg Riina Eentalu meeldib Paavole samuti. «Teda kuulates on selline tunne, nagu kevadised linnud sidistaks oksa peal – eriline voolav hääl.» Ja kui küsida, kelleks Paavo end ise peab, kõlab vastusena: «Ma olen hääl. Raadiohääl.» CV • Pärit Kiviõlist • Lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja diplomiga • 1984–1987 töötas ülikooli juures stažööri-uurijana • 1987–1989 töötas ajalehes Kodumaa • 1989–1992 töötas ajalehes Tartumaa • 1992–1998 töötas Tartu Raadios • 1998. aastast Eesti Raadio uudistetoimetuses Tallinnas • 1999. aastast Eesti Raadio Tartu stuudio juht • Harrastab rahvatantsu ja vabal ajal tegutseb aegajalt reisijuhina • Vabaabielus, kümneaastane poeg |
Kõik tänased
