Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu oli neid isiklikult vastu võtmas, näidates geenivaramu maja kabinette ja laboratooriumi ning selgitades, mis Kruuselt ja Kariselt kohe võetava vereprooviga edasi sünnib. Kuidas verest DNA eraldatakse ning millistes tingimustes seda edaspidi tuleviku hüvanguks hoitakse. Nii linnapea kui rektor olid kodus ka eeltööd teinud, sest ilmusid kohale, läbiloetud geenivaramu vihikud näpu vahel. Geenidoonoriks hakkamine ei piirdu teatavasti ju vaid 50 milligrammi vere loovutamisega, vaid doonoriks astujad peavad teadma oma läbipõetud haigusi ja sugupuuandmeid.Professor Metspalu naljatas, et kui doonoriks hakkaja juhtub olema väga kõrges vanuses ja tal on paarkümmend diagnoosi, siis võib küsitlemine tõesti aega võtta paar tundi.Keskmiselt olevat aga geenidoonoril kuus diagnoosi ja siis minevat rutem. Sugupuu aitab Rektor Karis märkis, et õnneks oli tal just hiljuti sünnipäev, mil ta ema kinkis talle sugupuu. Nüüd oli sealt hea põlvnemist vaadata ja esivanemad üle korrata. «Eks ma olen ju ise Eesti Geenivaramu tekke juures seisnud, aga ei oskagi vastata, miks ma pole veel geenidoonor olnud,» rääkis Karis. «Aga usun, et just täna on sobiv hetk see DNA ära anda, sest Eesti Geenivaramu on nüüd ju Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu – ja eks see minu eeskuju ole ka märgilise tähendusega.» Samal ajal kui Alar Karis geenidoonoriks saamise nõusolekut allkirjaga kinnitas ja intervjuud andis, lamas linnapea Urmas Kruuse juba kõrvalkabinetis laual, kus andmekoguja Esta Pintsaar temast viis tuubitäit verd välja pumpas. Professor Metspalu säras aga kahe kabineti vahel koridoris ja rääkis sellest, et täna õhtuks peaks Eesti Geenivaramul olema kõikide märkide järgi juba 18 000 geenidoonori andmed käes. Andmestik kasvab tempos sadakond doonorit päevas. Eesti Geenivaramu eesmärk on jõuda 100 000 doonorini. Eeskuju nakatab Andres Metspalu loodab väga, et Alar Karise ja Urmas Kruuse eeskuju on ka teistele Eestimaa inimestele nakkav. 25. aprillil ehk täna kõikjal üle maailma peetava DNA päeva mõte on Metspalu sõnul rahvavalgustus: «Meie ülesanne on selgitada ja veel kord selgitada, mis kõik DNAst sõltub ja milleks inimese DNA uurimine hea on. Korrata üle, et see aitab diagnoosida haigusi ja tuvastada inimesi ning pakkuda uusi võimalusi teadlastele paljudes teadusharudes.» Geenidoonoriks Kui soovid saada geeni-doonoriks, helista telefonil 744 0200 või 501 1390 või saada elektronkiri aadressil geenivaramu@geeni-varamu.ee. |
Kõik tänased
