Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna asejuhataja Endel Soosaar, kelle juhtida oli tänavuse konkursi «Kaunis Eesti kodu» viieliikmeline maakonnakomisjon, möönab, et lihtsurelik ei pruugi enam aru saada, keda ja mis alusel taas pärgama hakatakse. Üks kauni kodu konkurss näib teist taga ajavat. Soosaar selgitab, et on kaks riiklikku konkurssi: üks kraad kangem, teine kraad lahjem. Kuigi nii pole viisakas öelda, sest tegelikult on ka nii-öelda lahjema iluga kodud väga ilusad ja igatpidi kiidusõnu väärt.Kangem konkurss tihedama sõelaga ja konkreetsete hindamiskriteeriumidega on «Kaunis Eesti kodu». Lahjem konkurss hõredama sõelaga on peaministri käivitatud heakorrakonkurss. Peaministri konkursil hinnatakse oma valduse – olgu see kodu, kool või firma kontor – üldist korrashoidmist. Konkursil «Kaunis Eesti kodu» on kriteeriumid aga selgemad. Näiteks hinnatakse hoonete eripära ja sobimist maastikku, väravaid ja piirdeaedu, aiakujunduselemente ning lipumasti olemasolu. Peaministri heakorrakonkursi statuut annab Tartumaale kvoodi 88 majaperemehe- ja perenaise tunnustamiseks: igast vallast ja linnast neli. Nad kõik saavad peaministrilt tänukirja ja mastivimpli, mille annavad võidupühal kätte vallavanemad. «Kauni Eesti kodu» konkursile esitas Tartumaa omavalitsusliit tänavu valdade ettepanekute alusel maavalitsusele hindamiseks seitse kodu. Nende hoidjad saavad 23. juunil maavanemalt tänukirja, foto-CD pärjatavate kodudega ning aiakujundusraamatu. Nende seitsme hulgast valis maavalitsuse komisjon välja omakorda neli parimat, kellel on 18. augustil asja presidendi juurde. Seal saavad nad mälestuseks fotoalbumi 76 kaunimast Eesti kodust, sealhulgas enda omast. |
