Imelikku pole siin midagi: Astrid ja ta autojuhist abikaasa Paul Guttunen elavad Ilmatsalus korteris, lauta ja oma elusat musta-valgekirjut lehma pole neil kunagi olnud. Aastaid tagasi kingiti abikaasadele aga Saksamaalt pärit musta-valgekirju lehm-munakell ja just see lustakas köögitarve lasi džinni pudelist välja. Kui palju musta-valgekirjuid lehmi kujutavaid esemeid praegu Guttunenide kollektsioonis on, ei oska perenaine öelda.Eri keeltes sõdurilaul «Ise ostame neid, lapsed ostavad, sugulased ja sõbrad-tuttavad ka muudkui kingivad juurde,» muheles Astrid Guttunen. «Kööki oleme riiuleid juurde teinud, aga neist jääb väheks. Lehmad murravad juba tuppa.» Tartumaa muuseumis väljas oleva Tartumaa pensionäride kollektsioonide näitusel täidab Guttunenide kari ühe keskmise suurusega toa. «Seal pole kõik meie asjad väljas,» märkis perenaine. «Muist asju, näiteks seebialused, on kodus käigus.» Naerdes lisab ta, et laste sõnul on nende vanemad nakatunud hullulehmatõppe ja paranemist pole täheldatud. «See on tõsi,» kinnitab Tartumaa muuseumi pedagoog-kuraator Anneli Aan. Nimelt läksid Astrid ja Paul Guttunen pärast näituse avamist Elvas poodi ja tulid sealt varsti paari uue lehmaga tagasi. Lisaks Guttunenide lõbusale karjale on näitusel veel Tartumaa üheksa pensionäri põnevad kogud. Selgub, et näiteks Elva mees Vello Anier kogub erinevates keeltes sõdurilaulu «Lily Marleen» sõnu, õpib need pähe ja laulab siis huvilistele. Itaalias turismireisil esitas Vello Anier kohalikus keeles «Lily Marleeni» Veneetsias gondliga sõites. Selle peale hakkas gondlimees temaga suhtlema ja kõiki vaatamisväärsusi tutvustama, arvates, et turist oskab itaalia keelt. «Kui vaja, läheb Vello keeletundi, et õige hääldus selgeks õppida,» rääkis Anneli Aan. Praegu on kollektsionääril «Lily Marleen» selge 18 Euroopa keeles. «Kõige ilusamini kõlab see laul prantsuse keeles,» kinnitas autojuhina töötanud Vello Anier. Prantsuse keelt käis ta õppimas kursustel. Oma hobi kohta ütleb ta, et selle laulu viis on talle alati meeldinud ja väga huvitav on teada saada, kuidas laul teistes keeltes kõlab. Kollektsionääri suurim soov on saada «Lily Marleeni» türgi- ja araabiakeelsed sõnad. Näitusel on ka osa Konguta vallas elava Helmut Mustjõgi 60 000–70 000 margist koosnevast kogust. Praegu 80-aastane kollektsionäär on marke kogudes suhu saanud kaheksa keelt. Vanad piletid Elva mees Udo Valdner on välja pannud suure laulupeomärkide kogu, millest puuduvad vaid paari-kolme esimese peo märgid. Lisaks on kollektsionääril vahva kogu aastatel 1882–1911 Tartus olnud teatri-, kontserdi- ja muude ettevõtmiste piletitest. Need leiti kümmekond aastat tagasi Tartust Kompanii ja Munga tänava nurgal asunud miilitsamaja pööningult prahi alt. Udo Valdner on vanadest ajalehtedest piletite järgi välja otsinud ka täpsemat infot sündmuste kohta. Näiteks 13. augustil 1906 Vanemuise teatri- ja kontserdimajas olnud kontserdi pileti juures seisab kirjas, et selle piletiga pääses päev varem avatud Vanemuise esimesele kontserdile. Margid ja
märgid • Tartumaa muuseumis saab 1. juulini näha kümne koguja igat masti põnevaid kogusid: vanu kilekotte, vaadata minevikust pärit teatrikavasid, Siberi vangilaagris joonistatud pühadekaarte, laulupeomärke või marke. • Näitus on avatud T–R kell 10–17 ja L kell 10–15. Allikas: Tartu Postimees |
kõik galeriid
