See sõna «kuidagiviisi» paneb muigama, sest ka metsa alla vedamine on kellegi jaoks kindlasti «korraldatud jäätmevedu». Kas me oleme endale teadustanud, mida me tegelikult tahame? Kas tahame näidata, et järgime Euroopa Liidu nõudeid ja meil on korraldatud jäätmeveoga kõik korras, või tahame lahendada probleemi sisuliselt, toetades kohapeal sorteerimist, jäätmehulga edasist vähendamist, jäätmete paremate taaskasutamisvõimaluste leidmist ja säästliku tarbimise propageerimist?Sorteeritud prügi Tooksin välja ühe väga olulise aspekti – kohapeal jäätmete sorteerimise –, mida keegi ei ole millegipärast meelde tuletanud. Kui alustame sellest, saab kõik üsna loogilise jätku. Alustame samadest majaomanikest, keda kõik kiruvad. Ka nende hulgas on väga erineva mõttelaadiga inimesi, kuid jätame praegu kõrvale sellised, kellel probleeme ei teki, sest nad on seaduskuulekad kodanikud ja veavad prügi iga kuu ära, mis sellest, et sorteerimata. Räägime nendest, kes on siiani veel prügi sorteerinud. Hoolsad majaomanikud on aastaid oma prügi kodus sorteerinud ehk eraldi kogunud paberit, metalli, klaasi, kilet ja toidujäätmed. Kasutades erinevaid võimalusi, saab taara viia kogumispunkti, paberi paberikonteinerisse, konservikarbid koos metallijäätmetega kokkuostu ja nii jääbki üle ainult kile ja (akna)klaas ning plasttuubid ja -pudelid, kusjuures täiesti lahendamata probleemiks on jäänud vanad riided. Kindlasti märkas lugeja, et üht väga olulist jäätmeliiki ma ei maininud – need on toidujäätmed. Nendega seoses on mõttekas rääkida ka veosagedusest üks kord kuus. Usun, et igas peres on aeg-ajalt nõutust, kuhu panna riknenud toiduained. Eramajapidamistes on juba vanadest aegadest kasutatud komposteerimist, kuid aeg läheb edasi ja paljude koduümbruses ei olegi enam selle jaoks kohta. Kord kuus ei päästa Ostes suvel näiteks värsket (rookimata!) kala, siis mida teete jääkidega, kui konteiner alles tühjendati eelmisel päeval ja järgmine tühjendus on 28 päeva pärast?! Selle probleemi lahendamiseks on mitmeid mooduseid. 1. Korraliku jäätmekäitlejana tellite kiiremas korras äraveo, et vältida kala riknemist hoolimata sellest, et eraldi tellimus läheb teile palju kallimaks; mõeldes, mis kalasöömine teile maksma läks, pigem loobute kalast. 2. Pakite kalarapped viide kilekotti ja teibite kotid kinni lootuses, et hais ei tule kilest läbi. 3. Hoiate raha kokku ja söödate kalajääkidega kogu ümbruskonna kasse. 4. Panete kalajäätmed külmkappi hoiule järgmise äraveoni. 5. Kaevate aeda augu marjapõõsa või puu alla ja matate maha (väga hea väetis!) 6. Põletate keskküttekatlas. Nagu näha, on võimalusi mitu, kuigi ise valiksin 4. variandi suvel ja 6. talvel. Mõni sõna ka pensionäridest ja väikese sissetulekuga majapidamistest. Paljud on tõesti viinud oma prügimajanduse miinimumini. Siin ei tarvitseks ennast tingimata eakate inimestega samastada, sest toitumistavad ja tarbimisharjumused on erinevad. Tunnen paljusid, kes tõepoolest ostavad põhilised toiduained turult, eelistades seda võimalust mitmel põhjusel: saab kaubelda, on kujunenud oma tutvus jne. Võiks muidugi proovida aasta aega (et saada piisavalt kogemusi) ära elada keskmisest pensionist 3100 krooni kuus, millest tuleks maksta eluasemekulud, jätta rohtudele umbes 500 krooni ning ülejäänud raha eest toituda ja tekitada kord kuus piisav kogus jäätmeid. Parandada seadust Loomulikult ei taha ma väita, et prügi üldse ei teki, lihtsalt rõhutan, et jäätmehulk oleneb eelkõige sissetulekust, elustiilist ja mõttelaadist ning ka aastaaegadest. Talvel on inimesed rohkem kodus, samuti suurendab kütteperiood tunduvalt jäätmekoguseid. Kevadel ja suvel rohkem reisitakse, süüakse värskeid puu- ja juurvilju ning jäätmeid tekib vähem. Kui uuringutega on kindlaks tehtud, et 60% kõikidest jäätmetest moodustavad pakendid, siis uus pakendiseadus, mis võimaldab pakendid tagastada, peaks samas ulatuses vähendama ka tavatarbija prügikasti sisu. Seetõttu ongi majaomanikud teinud ettepaneku lisada jäätmeseadusesse parandus, mis lubaks tellida konteinerit vastavalt vajadusele. Muide, ühekordsete kilekottide kasutus ja pooltühjade prügikastide vedu koos prügiveoautode levitatavate heitgaasidega ei saasta keskkonda sugugi vähem kui «haisvad prügikastid». Mujal maailmas kasutatakse erinevaid taaskasutusvõimalusi ja tehnoloogiaid, minu arvates on viimane aeg ka meil need üle võtta, kui me ei taha jätta järeltulevatele põlvedele päranduseks suuri prügilaid. Samal teemal: Korraldatud jäätmevedu, TPM, 09.06.,
12.06., 14.06. |
kõik galeriid
