Neljapäev, kell veerand kaks.

Tartu Näituste sinise halli välisukse juures ja koridorides käib mõõdukas, kuid tasapisi hoogu koguv sagin. Ukse kõrvale kuhjuvad selja- ja magamis- ja spordikotid, parklas bussi juures peavad nõu ühesugustes sinistes dressides tegelased.

Sajad inimesed kolivad.

Näitustehall koduks

Algavatel SELLi mängudel heitlevad tudengid kokku kuraditosinal spordialal. Värskeimail andmeil peaks saabuma 1715 sportlasüliõpilast.

Mis puutub siia näitustehall?

Hall on sadadele põrandamajutust eelistavatele sportlastele mängude ajal koduks, omamoodi olümpiakülaks. Needki, kes otsustavad ööbima minna kusagile mujale, peavad siit läbi käima, sest siin käib akrediteerimine – saab kaelakaardi, toidutalongid, Tartu kaardi, spetsiaalselt SELLi mängudeks kootud sokipaari ja muudki.

Tõsi, boksmagamistubadeks jagatud saalidesse pole veerand kahe paiku veel peaaegu keegi jõudnud. Just peaaegu – ühes toakarbis näikse siiski juba mõningane elu käivat. End sätib sisse salk kõvasti üle keskmise pikki noormehi. Nurgas istub range olekuga vanem meesterahvas.

Need on võrkpallurid Moskvast, pika ja keerulise nimega haridusasutusest – Venemaa riiklikust kehakultuuri-, spordi- ja turismiülikoolist.

Venelased ja range hallpea (treener) on tõsised mehed, nalja Tartus ei tehta. Plaanis on hoopis võrguturniir kinni panna, teatab Andrei Gladkov, nurgaründaja.

Võiduootus ei välista muidugi ka lahedat ajaveetmist, linnauurimist ja võimalikku õhtust visiiti klubisse.

Kõik ei saanud viisat

Andrei ütleb, et ta ise pole varem Eestis käinud ega tea siinsest elust suurt midagi. Ka ei oska ta välja tuua midagi, mis teda Eestis tõsiselt üllatanud oleks – bussist väljuti ju alles paarkümmend minutit tagasi.

Küll aga on Andreil kahju, et 12-liikmeline võrkpallitiim pidi võistlustele tulema kaheksakesi. Kõik ei saanud viisat.

Enne kella nelja pärastlõunal on mängude välissuhtluse ja akrediteeringute juhi Tiina Beljajeva hinnangul näitustehallist läbi käinud umbes kolmandik osalejaid. Paras siblimine. Olümpiakülla peaks öömajale tulema üle seitsmesaja sportlase, lausub Beljajeva telefonitorru, taustaks kümnete häälte kõma ja kaja.

«Asjad sujuvad, oleme valmis,» kinnitab ta.