Mis on maakonna ringreisidel kõige teravamini silma jäänud? Oleme maakonna tuuriga jõudnud poole peale. Kui räägime, et Eesti riigis on areng suhteliselt ebaühtlane, siis sama kehtib Tartumaa kohta. Tartu linn areneb, aga kui liikuda maakonna ääre poole, on vahed üllatavalt suured. Linnas tegeldakse usinalt detailplaneeringute ja arendamisega, käib ehitustegevus, linnast kaugemal on aga probleem, kuidas saada lasteaiakohta, et inimesed ära ei koliks. Ka teed on kehvad. Kui kogu maakond saab läbi käidud, siis on meil plaanis teha omavalitsustega arutelu ja kokkuvõte. Kui konkreetset näidet otsida, siis kõige nukram mulje jäi Kallastest. Ega võimu väga sage vahetumine ja võimu ümber nägelemine omavalitsuse arengule kaasa aita. Kui aasta alguses maavanemaks kandideerisite, küsisin teilt, kas maavanemat praegusel kujul üldse vaja ongi. Tookord te väga kindlalt vastata ei osanud. Kas kolme kuu jooksul on maavanema vajalikkus selgeks saanud? Kuigi olen päris pikka aega omavalitsuses töötanud ja enda arust midagi ikka teadsin maavalitsusest, pean praegu tunnistama, et üllatas funktsioonide ja toimingute rohkus. Kui esimesel tööpäeval tõi sekretär lauale paksu kirjade paki, küsisin, kas ta on neid nädal aega kogunud. Tegelikult oli see ühe päeva saak. Omavalitsused väidavad ja võibolla ka ise varem mõtlesin, et mida maavalitsuses nii väga palju teha on, tegelikult on aga päris palju sellist tööd, mis otseselt silma ei paista. Paljus ongi maavanema ülesanne järele vaadata, kontrollida, vaidlusi lahendada – seda tavakodanik väljast ei näe. Tööd on siin majas küllalt. Võib ju vaielda, kes seda täpselt tegema peaks, aga ma ei kahtle, et see töö tahab ikkagi ärategemist. Omavalitsused ei saa ise enda tegude üle järelevalvet korraldada. Kas maavanem ja maavalitsus ei peaks end rohkem nähtavaks tegema, et inimestele ei tunduks, nagu te ses hallis majas midagi ei teegi? Tõenäoliselt võiks. Teistpidi võib küsida, mis on olulisem – kas olla nähtav või teha tegusid. Tegelikult on meil ju väga palju riigiasutusi, mida eriti ei tunta, aga nad teevad väga olulist tööd. Ma olen nõus küll, et pisut nähtavam võiks maavalitsus olla. Miks paistab mõni maavanem Eestis kohe välja, aga mõnest ei teata mitte midagi? Kindlasti sõltub palju isiksusest. Mõni kohe on särav ja ta kohe tahabki olla hästi palju orbiidil. Aga mulle tundub ka nii, et palju sõltub taustsüsteemist. On maakondi, kus on tugevad ja tublid omavalitsused, on olemas näiteks arendusorganisatsioonid, kes viivad maakonna elu edasi. Siis ei ole ka maavanemal vajadust olla nii esirinnas. Meilgi on olemas Tartumaa Turism, Lõuna-Eesti Turism, Tartu ärinõuandla, teaduspark – kõik nad tegutsevad minu meelest täiesti edukalt. Seepärast ei pea maavanem neis asjus juhtrolli võtma. Samamoodi Tartumaa Omavalitsuste Liit – kui liit ei haaraks kõiki omavalitsusi, kui seal oleks märgata mingit lõhenemist, oleks maavanemal kindlasti vaja rohkem tema rolli täita. Mida ja kas üldse tuleks Tartumaal haldusreformi heaks ära teha? Rohkem kui valdade sunniviisilist liitmist pooldan ma teise tasandi omavalitsust. Eriti nüüd valdasid külastades süveneb veendumus, et vald on ennekõike kohaliku identiteedi kandja – erinevad traditsioonid, erinevad kultuurisündmused, näiteks või seegi, kui erinevalt vallad praegu oma viieteistkümnendat sünnipäeva tähistavad. Kui kohalik rahvas leiab, et ta tahab kuuluda teise valla koosseisu, siis seda võib soodustada. Pigem oleks aga vaja teise tasandi omavalitsust, kes täidab neid ülesandeid, mis valla piirest välja jäävad – näiteks gümnaasiumiharidus, teedevõrk, bussiliiklus, ühisprojektid, haiglad. Mida see teise tasandi omavalitsus endast kujutaks? See peaks olema omavalitsuslik, mitte riiklik organ. Sellele võimalikule teisele tasandile antaks üle osa valdade ülesannetest, mis ühe valla piirest väljuvad. Mõistlik oleks üle anda ka osa praeguste maavalitsuste funktsioone: näiteks transpordi teemad, gümnaasiumiharidus, haiglad, hoolekandeasutused, maakonna planeeringud ja arengukavad. Mingi riiklik struktuur peaks siiski säilima. Maavalitsusel oleks siis arvatavasti ka teine nimi, aga ta oleks ikkagi riigi esindus regioonis. Mida teha, et Tartu maakonna ühistranspordi süsteem ühtseks muuta? See ei tohiks olla väga raske, sest vedaja on kogu maakonnas üks. Ühistransport on Tartumaal kõige kitsam king just nendes asumites, mis on linna lähedal – linnaliinid ei ulatu sinna ja maakonnaliinid ei suuda tipptundidel teenindada. On plaan maha istuda nii maakonna transpordikomisjoni, linna esinduse kui ka GoBusiga ja leida lahendus, et mõnest linnaliinist saaks maakonnaliin, mis ulatuks linnalähialadele. Miks ei ole teie võtnud sõna Tallinna-Tartu maantee teemal? Ma arvan, et kõva häälega peaks sõna võtma siis, kui tõesti tead, millest räägid. Ma olen endale võtnud sisseelamisaja ja mulle üldse ei meeldi rääkida asjadest, millest ma väga põhjalikult ei tea.
> Loe edasi |