Linn pani Rüütli tänava äärse vabaparkla kinni
(6)
19.04.2004 00:01
Priit Rajalo
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Linnamajanduse osakond piiras betoontõkistega hotelli
London kõrval asuva Karu platsi, takistades nii sellel erakrundil autode tasuta
parkimist. Oma tegevust põhjendas osakond sooviga säästa kesklinna tänavaid
porist.
Rüütli ja Küütri tänava nurgal asuv Karu plats kuulub eraisikule, kes elab Iisraelis. Paari aasta eest avastasid autojuhid, et sinna auto parkinuile ei saa linna parkimiskorraldajad trahvi teha, ja õige pea oli see asfalteerimata plats iga päev autodest umbes. Tartu Postimeheni on jõudnud kuuldused, et Tartus tasulist parkimist korraldavale turvafirmale Falck Lõuna-Eesti selline kesklinnas asuv tasuta parkimise ala ei meeldinud. Kui arvestada, et platsile mahub umbes 25 autot, parkimistund maksab selles piirkonnas neli krooni ja tasulise parkimise aega on ööpäevas kümme tundi, siis jäi firmal parkimise eest saamata umbkaudu tuhat krooni päevas. Linna enda algatus Linnamajandusosakonna juhataja Rein Haak aga väitis, et Falck Lõuna-Eestil polnud platsi piiramisega mingit seost. «See oli täiesti minu initsiatiiv,» kinnitas ta. Falck Lõuna-Eestist öeldi Tartu Postimehele, et nemad linnavalitsusele Karu platsi piiramiseks mingit survet ei avaldanud. «Karu plats on ju kogu aeg olnud koht, kus parkimise
eest raha ei maksta, olime sellega arvestanud, kui hakkasime linnas parkimist
korraldama,» sõnas Falck Lõuna-Eesti turundusjuht Annely Allik. «Kui kahjudest
rääkida, siis majanduslikult andis rohkem tunda 15-minutilise vaba parkimise
kehtestamine kui see üks paarikümnekohaline parkla.» Rein Haagi sõnul oli Karu platsi kinnipaneku peamine ja ainus põhjus selles, et autod tassisid sealt oma ratastega pori kesklinna tänavatele, kust linna palgatud tänavapuhastusfirmad seda koristama pidid. Samuti sõitsid autod mööda Rüütli tänavat, kus jalakäijatele mõeldes on autode liiklemine päevasel ajal keelatud, ja tekitasid ohtlikke olukordi. «Torupiire oli seal platsi ääres juba varem, nüüd panime ühele poole platsi betoonist koonused, Rüütli tänava poolsesse serva aga madalad kergesti teisaldatavad betoontõkised,» märkis Haak. «Saatsime omanikule enne piirete panekut kirja, milles teatasime, et lõpetame selle linna häiriva tegevuse (isetekkinud parkla – PR) ära. Kui omanik vajab juurdepääsu platsile, peab ta pöörduma linna maakorraldusosakonna poole,» lisas ta. Omanik veel mõtleb Mis kesklinnas kinnisvaraarendajaile nii magusal kohal asuvast maalapist tulevikus saada võiks, ei osanud Rein Haak öelda. Ta märkis vaid, et on pidanud sidet Iisraelis elava omaniku Eesti esindajatega, kuid selgust pole tulnud sealtki. «Omaniku esindaja on öelnud, et omanik mõtleb, mida platsiga ette võtta, ning ootab linnapoolset ärilist ettepanekut,» vahendas Haak seni peetud läbirääkimisi. Kas omanik soovib maad linnale müüa, seda Haak ei tea, sest tema väitel pole sellest juttu olnud. «Liikluskorraldusliku poole pealt vaadatuna ei näe ma mingit vajadust, miks peakski linn selle maa endale ostma,» lisas Haak. «Mõne aasta eest kalkuleerisime, et platsi kivisillutisega katmine läheks maksma 350 000 krooni, ent linnal pole huvi sellesse platsi investeerida.»
Linn Karu platsi ei vaja «Liikluskorraldusliku poole pealt vaadatuna ei näe ma mingit vajadust, miks peaks linn selle maa endale ostma. Mõne aasta eest kalkuleerisime, et platsi kivisillutisega katmine läheks maksma 350 000 krooni, ent linnal pole huvi sellesse platsi investeerida.» Rein Haak, linnamajandusosakonna juhataja
|
Tee koduleheks
