Haridusminister Tõnis Lukas Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Armetutes tingimustes õppivate Kaagvere ja Kammeri kooli ning teiste riigikoolide laste eluolu sõltub valitsuse valikust, kas eelistada koole või näiteks vanglat, väidab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Tartu Postimees kirjutas 2006. aasta mais, et riik alustab Kaagvere erikoolis ja Kammeri koolis kohe-kohe suurt remonti, 2007. aasta septembriks pidi midagi juba tehtud olema. Aga ei ole! Mis juhtus?

Ongi tehtud. Juhtus aga see, et rahandusminister ja peaminister panid eelarve üldise tasakaalu taotlusest lähtudes selle töö seisma. Kammeri ja Kaagvere kuuluvad nende koolide hulka, kus Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on osa kulutusi rekonstrueerimise ettevalmistamiseks juba teinud.

Nii et asjad on seiskunud protsessi käigus. Haridusministeerium on teinud kõik, et täita valitsuse korraldusi 19. oktoobrist 2006 ja 22. veebruarist 2007, mis näevad ette 13 riigikooli vara üleandmist haridus- ja teadusministeeriumilt RKASile.

Oleme varad üle andnud ning nüüd peab tulema teine voor – varade üleandmise eeldus on, et neisse koolidesse investeeritakse, need tehakse korda ning siis sõlmitakse üürilepingud RKASiga. Üürilepingute pakk on mu laual, aga ma pole neile alla kirjutanud.

Miks?

Neis lepinguis on ka amortisatsioonikomponent, mida on mõtet maksta alles siis, kui tehakse investeeringud koolide kordategemisse.

Nüüd, kui asi on seisma pandud ning ma pole kindel, kas investeeringutega saab edasi minna, ei ole ma nõus maksma tunduvalt kallimat üüri, kui ministeeriumil endal oleks tulnud nende koolide haldamiseks kulutada.

Miks te pole enam kindel, et riigikoolide investeeringutega saab edasi minna?

Valitsus koostab praegu riigieelarve strateegiat (RES) aastateks 2009–2012, kuhu esitab taotlused ka haridusministeerium. Eelarvetaotlused ületavad RESi võimalusi.

Loomulikult võitlen selle eest, et hariduse eelarve oleks võimalikult suur. Näen ainsa võimalusena jätkata RKASi kaudu 13 riigikooli korda tegemist. Valitsuse kaks eelnimetatud korraldust, mis kannavad Andrus Ansipi allkirja, on pühendatud erivajadustega laste koolidele ja riigi üldhariduskoolidele. Nii et erivajadustega laste koolide kõrval on seal nimekirjas ka Nõo reaalgümnaasium ja Noarootsi kool.

Kuid Tartu Emajõe kooli pole?

Kõik riigikoolid ei ole eelmise valitsuse algatatud programmis. Vaja oleks muidugi kõik koolid korda teha. Aga praegu tuleb edasi minna alustatud koolidega.

Erivajadustega laste riigikoolid ja üleriigilised üldhariduskoolid on vaeslapse osas, sest nendega tegeleb ainult riik. Neisse ei ole investeeritud, on vaid plaane tehtud. Käivitatud RKASi suund pole millegagi asendatav, sellega tuleb edasi minna.

Ja mitte teha RKASi kaudu muid objekte! Koormus riigi eelarvele ei muutu väga palju suuremaks, kui riigikoolid korda teha.

Muidugi – taotlusi on palju. Aga koolidega on kõige kaugemale jõutud, projektid on osaliselt valmis, mitte küll kõigil 13 koolil, aga osa kulutusi on juba tehtud. Seda esiteks.

Ja teiseks?

Teiseks: riigil ei ole neile koolidele alternatiivset rahastamisallikat. Riigikoolide investeeringute peatamise ettepanekus näen ma näidishukkamist.

Arvan, et eelarvepoliitikutel on praegu väga hea näidata oma püüdlikkust just sellega, et näete – tõmbame eelarvest maha isegi koolid, nii tundlikud objektid, järelikult on riigi eelarve tasakaal ja tulevik meile püha ning keegi ei saa meid kahtlustada, et me ei püüa seda tasakaalu hoida.

Millal te viimati sellise duši all käisite, nagu on Kaag-vere koolis?

Arhailisuse mõttes palju vägevama duši all käisin viimati enne seda, kui ülikooli Pälsoni ühiselamu kinni pandi.

Mida ütlete sellise duši all käivatele Kaagvere õpilastele ja õpetajatele?

Loodan, et valitsus teeb otsuse, et pooleli olevaid töid riigikoolides jätkatakse.

Kaagvere ja Kammeri kool valmistuvad kolimiseks, kuigi pole teada, kas need koolid lähevad suvel remonti. Ehk oleks teil viimane aeg neile öelda, et pole vaja rabelda?

Miks? Rabelen ise selle nimel, et tõstatada iga nädal valitsuses riigikoolide rekonstrueerimise probleem. Mina olen küll viimane, kes siin pidurit tõmbama hakkab.

Kas teil on valitsuses pooldajaid?

No ma ju rääkisin, kes valitsuse liikmetest pidurit tõmbavad. Enne eelarvestrateegia lõplikku kokkuleppimist ei taheta öelda investeeringute konkreetseid suurusi.

Mind häirib väga, et alati, kui tuletan meelde, et koolid on eriseisundis ja tegevused on nii kaugele läinud ja viime ellu eelmise valitsuse korraldusi, siis läheb jutt abstraktsele eelarve tasakaalule ning kooliteemat eraldi arutada pole võimalik.

Mida peavad riigikoolide direktorid ütlema üha uusi ettekirjutusi tegevatele elektri- ja päästeameti kontrollidele, kui neid investeeringuid ei tule? Kas siis saavad need koolid raha kas või hädapärasteks töödeks?

Need koolid on piisavalt kaua oodanud ja vajavad investeeringuid!

Ma pole nõus arutlema praegu selle üle, mis siis saab, kui nendele koolidele investeeringuid ei tule. See on kogu valitsuse vastutus, kui haridusministeeriumist sõltumatult pannakse ette võetud kava seisma. Lisaks Kaagvere ja Kammeri koolile on halvas seisus ka teisi koole.

Kas lubate, et Kammeri ja Kaagvere kool lähevad sel aastal töösse ja Nõo ühisgümnaasium tuleval aastal?

Lubaduse, et need koolid remonti lähevad, on andnud eelmine valitsus. Oleme järjepidevuse alusel püüdnud seda lubadust ellu viia, mina ei saa siin personaalselt midagi öelda.

Kui valitsus ütleb, et selleks raha ei ole, siis minul seda kuskilt võtta ei ole.

Minu asi on võidelda selle eest, et need investeeringud tuleksid, et need tuleksid vähemalt pooleli olevatele objektidele. Ja ma protesteerin selle vastu, et valitsuse ühiselt võetud kohustused veeretatakse vaid ühe ministri õlgadele, ilma et talle selleks mingeid tingimusi loodaks.

Ka mina ootan selgust. Riigieelarve tasakaal on väga tähtis, kuid arvan, et nende esimeses ringis oleva 13 kooliga ei lähe riigi masin uppi.