Võtsin mõningase üllatusega vastu Nõo valla otsuse haarata nn korraldatud jäätmeveo süsteemi kogu vald koos viimse kui ühe metsataluga, kehtestades külades kindlad prügi äraviimise kuupäevad. Maarahvas peab muidugi aru saama, et prügist ei tohi teha jaanituld ja seda ei sobi tassida üle karjamaa võserikku tollesse lohku, kus kevadel varsakabjad õitsevad. Selge see. Korraldatud jäätmevedu loob olukorra, kus igaüks peab regulaarselt prügi üle andes tõestama, et ta ei saasta loodust.Kuid omavalitsused ja prügifirmad peavad mõistma, et maal ei saa kopeerida linna jäätmekäitlusreegleid. Tingimused on ju täiesti erinevad. Kui olete sõitnud viimastel kuudel, aga eriti viimastel nädalatel külavaheteid, saate aru, mida ma eeskätt silmas pean. Õige – suur osa kruusateid ei kannata praegu 15–20 tonni kaaluvaid prügiautosid välja. Lisaks sellele pole paljudel teedel tiheda augukirja tõttu võimalik sõita kiiremini kui 15–20 kilomeetrit tunnis. Kallite prügiautode kallid amordid ja puksid makstakse loomulikult kinni kliendi ehk jäätmetekitaja taskust. Seadus ütleb, et tiheasustusalal peab prügikaste tühjendama vähemalt kord kuus. Nõo vald on leidnud mõistliku olevat kohustada hajaalade rahvast tegema seda vähemalt neli korda aastas. Kuid, nagu öeldud, peaks see sündima kindlatel kuupäevadel. Toon suvalise näite sealtsamast Nõo vallast. Juba paar nädalat on keelatud enam kui 8-tonniste masinate liikumine Elvast läbi Laguja Otepää maanteele kulgeval teel. Võib arvata, et prügiautod ei tohi sel teel sõita veel vähemalt kuu. Mis saab siis neist kindlaist kuupäevist? Meid hirmutatakse juttudega, et korralikke talvi enam ei tulegi. Loodetavasti see nii ei lähe, aga me peame arvestama tõenäosusega, et aastas on vähemalt 3-4 kuud, mil prügivedu pole kõikjal lihtsalt võimalik, kuni kõik kruusateed pole asfalteeritud. Seda ei juhtu aga ilmselt meie, võibolla ka meie laste eluajal ja võibolla üldse mitte kunagi. Ja ehk pole tarviski. Inimesele on kingitud mõistus ja mõistusega olend peaks katsuma olla mõistlik. Jäätmeteema juures peaks mõistlikkus tähendama paindlikkust: kui praegu prügi vedada ei saa, tuleb vedada siis, kui saab. On selge, et iga üksik maakodu ei saa hakata dikteerima päeva, mil prügiauto tuleb. Kuid süsteemi saab korraldada nii, et prügiauto käib näiteks iga kuu esimesel teisipäeval. Ja inimene muretseb endale konteineri, mis jätab puhvri: kasti ei pea alati pilgeni täis laduma, aga kui mõnikord teeolud prügiautol tulla ei lase, tuleb seda olude sunnil teha. Ja veel. Me räägime palju keskkonnahoiust. Aga jäätmemajanduses ei käi selle alla ainult prügistamast hoidumine, vaid ka säästlikkus. Hajaasustuses tähendab see näiteks suuremat prügikasti, sest on ju mõistlikum, kui prügiauto ei käi iga kuu tühjendamas 100-liitriseid kaste, vaid kolme kuu tagant 300-liitriseid. Siia lisan enda viimase kolme kuu kogemuse: pakendite väljasortimine vähendab segaprügi kogust vähemalt kaks korda. Mõtleme veel. Eks, mõistlikud vallajuhid? |
Kõik tänased
