Teie äsjalõppenud puhkus USAs sattus väga tulisesse ajajärku, kui sattusite abipolitseinikule otsasõidu pärast avalikkuse terava kriitika alla. Oli puhkamine sellisel hetkel ikka hädavajalik? Tegemist oli minu korralise puhkusega ja politseiamet oli minu puhkusegraafiku kinnitanud juba aasta alguses. Olin USAsse sõitmist planeerinud alates jaanuarikuust. Nii et mingit hädaolukorras välismaale varjumist selle loo taga küll ei olnud. Ma ei hoidnud puhkusele minnes kellegi ega millegi eest kõrvale.Ent alati on asjade kriitiliseks kiskudes võimalik puhkus katkestada. Minu puhkuse ettevalmistamine polnud seotud ainult minuga. Lisaks oli see nõudnud eelnevaid kulutusi. Pealegi otsustas politseiamet kohe pärast avarii asjaolude selgumist selle juhtumi menetluse endale võtta. Mis olnuks minu kui prefekti roll? Pealegi polnud see teema puhkusele suundudes veel nii terav. Postimees ja tema lugejad on nõudnud selgesõnaliselt teie ametist lahkumist. Olete solvunud? Minu jaoks on see tõepoolest üllatav. Ma arvan, et minule kui prefektile omistatakse liialt suurt tähtsust. Politseiprefekt pole valitav ametikoht, minu personaalküsimus on puhtalt peadirektori otsustada. Olgu, tuleme tagasi veebruari lõpu õnnetuse juurde. On küsitud, et miks Tartu politsei vahetult pärast abipolitseinikule otsasõitu ei kuulutanud välja ülelinnalist operatsiooni mõrtsukautojuhi tabamiseks. Tavaliselt piisab selliseks aktsiooniks palju vähemast. See lugu on natukene keerulisem. Sest alguses puudus meil igasugune info, millist autot või keda otsida. Auto ette jäänud abipolitseinik ei osanud meid siin kiirelt aidata. Aga liikluspatrullid ja kriminaalpolitsei said selle juhtumi info kohe kätte ning sisuliselt algas töö otsasõitja tabamiseks kohe. Avarii toimus kohas, mille läheduses elate nii teie kui ka praeguseks ekspolitseiniku staatuses Kalle Kolk. Liigub igasuguseid jutte. Alustades sellest, et Kolk oli teie kodus sagedane külaline ja tuli õnnetuse hetkel samuti napsisena teie juurest. Ma tunnen Kalle Kolki vaid põgusalt. Mina pole kunagi käinud tema juures ega tema minu juures. Meil puudub igasugune läbikäimine. Ja mis puudutab õnnetuse eel minu juures olemist, siis samal ajal olin ma paraadvormis Vanemuise teatris Eesti Vabariigi aastapäeva puhul toimunud Tartu linnapea vastuvõtul. Nii et ma ei saanud kuidagi kodus olla. Politseil kulus otsasõitja kindlakstegemiseks ligi kolm ööpäeva. Kuidas Kalle Kolgini jõuti ja kuidas saabunud teave teile mõjus? Eks kogu töö algas ju võimaliku auto ja sellega seotud isikute leidmisest. Niimoodi see asi läkski. Ja see, et otsasõitja oli meie endi kolleeg, oli mulle paras šokk, sest politseinikult eeldame alati ausat ja julget käitumist. Ent Kalle Kolgi käitumine oli väga argpükslik. Samas, tema tegevus toimus sügavalt väljaspool tööaega, kuhu mina isegi parima tahtmise juures ei saa sekkuda. Nõus, kuid 2003. aastal purjuspäi avariisse sattumise järel te siiski halastasite talle. Toonane politseijuht Robert Antropov leidis, et te käitusite valesti tema eest avariid varjates. Ma käitusin siis väga selgelt politseiameti käskkirja kohaselt. Saatsin juhtunu distsiplinaarjuurdluse koopia politseiameti personaliosakonda. Kui te küsite, miks ma inimese tööle edasi jätsin, siis otsuseid tehakse lähtuvalt iga inimese eripärast. Ka kohus mõistab Eestis sarnaste kuritegude eest inimestele erinevaid karistusi. Ma ei saa jätta küsimata, et miks räägitakse Tartus puutumatust kolmikust – peaminister Andrus Ansip, Reformierakonna hall kardinal Neinar Seli ja nende käepikendus Aivar Otsalt, kes võivat ülikoolilinnas segamatult oma asja ajada? Mis tähendab oma asja ajada? Ma ei tea, miks keegi peaks ennast puutumatuna tundma. See on tavaline linnalegend, mida kellelgi meeldib usinalt levitada. No aga prefekt Otsaltit on võrreldud Lõuna-Eestis suisa kirjandusest tuntud Ristiisaga. Et sealkandis otsustate õiguse mõistes tundlike asjade üle just teie. Teate, ma olen politseijuhina näinud nii mõndagi. Oma karjääri jooksul olen politseitöölt eri põhjustel vallandanud sadu, kui mitte tuhatkonda inimest. Ja nende seas on palju neid, kes seotud erinevate õigusrikkumistega. Minust oleks lühinägelik oodata, et mul vaenlasi pole. Kuid mis mulle palju olulisem – oli väga meeldiv kogeda viimaste nädalate sündmuste taustal meie asutuse siseselt minule kui juhile palju tuge ja mõistmist. |
Kõik tänased
