Hiljuti valmis Tartu ettevõtlusuuring. Millise sõnumi andis see Tartu ettevõtluse arengukava koostajaile?

Heaks hinnati linna mainet ja ettevõtluskeskkonda. Saime tuge ka selle kohta, et Tartu geopoliitiline asukoht nõuab kiirete ühenduste loomist, olgu see siis lennu- või raudteeühendus või Tallinna-Tartu kiirtee. Kiired ühendused on ettevõtete arengu seisukohalt olulised.

Millised on arengukavas sõnastatud eesmärgid? Ja kuidas neid saavutada, teades, et väga paljude asjade lahendamine ei ole linnavõimu võimuses?

Tuleb tõepoolest aru anda, et linna ettevõtluskeskkond ja palju ettevõtjatele olulist ei ole ainult ettevõtluse arengukava objekt, vaid on seotud muude valdkondadega, näiteks hariduskorralduse ja transpordiga.

Ettevõtluse arengukava põhiline eesmärk on toetada siin tekkivaid ettevõtteid ja koordineerida koostööd, ka koostööd haridusasutusega. Seoses Euroopa Liidu tõukefondide rahaallika avanemisega on võimalus saada ettevõtluse toetuseks suuri summasid ja meie eesmärk peaks olema nõutada sellest rahast võimalikult palju Tartusse.

Arengukava toetub suuresti linna arengustrateegiale aastani 2030, kus visioonina on sõnastatud, et Tartu on ettevõtluslinn. Arengukava täpsustab: et meil oleks elujõuline majandus, siis Tartu eripärast – Eesti teadus- ja hariduskeskus – lähtuvalt peaks järjest suurenema teadus- ja tehnoloogiapõhine majandus.

Võime täna öelda küll, et meie nn uue majanduse võrsed on nähtavad, kuigi nad majandust veel oluliselt ei mõjuta.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on juba täna üle 100 ettevõtte üle 700 töötajaga, biotehnoloogias 23 ettevõtet pea 200 töötajaga. Need hakkavad tasapisi linna nägu kujundama.

Aga et linn oleks atraktiivne ettevõtluskeskkond, et olemasolevad ettevõtted tahaksid siin edasi areneda, et siia tahetaks investeeringuid tuua, et siin oleks põhjust ka päris uutel tegijatel alustada, see eeldab tugistruktuuri ja spetsiaalset ettevõtlusele loodud infrastruktuuri, olgu need siis tööstusalad või tööstuspargid, mis toetavad ettevõtete kasvu ja eriti teket.

Mis on 2013. aastal teisiti kui täna?

Ennustamine on võimatu. Usun siiski, et uue majanduse osakaal majanduses kasvab. Ei arva, et traditsiooniline majandus lakkaks olemast, kuid statistilisest tordist haarab uus majandus suurema tüki.

Kui suure, on raske täna hinnata, sest meil ei ole kohalikku statistikat, mille alusel analüüsida Tartu ettevõtlust. Statistika on üleriigiline, maakondlikul tasandil saab juba palju vähem numbreid ja veel kitsamad on võimalused Tartu linna kohta teavet saada.

Riik mõõdab oma majandusedu sisemajanduse koguprodukti kasvuga, ent linnas ei saa sellist näitajat võtta. Võibolla pole see ka mõistlik, sest ettevõtluse arengukavas oleme öelnud, et me ei sea huvipiiriks Tartu administratiivpiiri. Et ettevõtlus areneks, on oluline koostöö Lõuna-Eestiga ja asju tuleb näha palju laiemas kontekstis.

Näiteks oleks ju ebamõistlik tõmmata puidusektori puhul piir linna piirile.

Arengukava tähtaja lõppedes peaks ettevõtlus olema aktiivsem. Täna oleme Tallinnast tublisti maas, seal on saja elaniku kohta 12,2 ettevõtet, meil 7,5. Eestis tervikuna on 7,6 ettevõtet, aga see tulenebki suuresti Tallinna suurest arvust.

Veel iseloomustab meie majandust asjaolu, et meie ettevõtted on enamasti orienteeritud kohalikule turule. Oluline tegevussuund on ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine, sest ekspordimahud on praegu väikesed. Ka välisosalusega firmade osatähtsus on väike. Siin on palju kasvuruumi.

Me näeme üleilmastuvat majandust ja seda, et ettevõtted kasvavad turgude laiendamise teel. Kui jääda ainult kohalikule turule suunatuks, tulevad kasvule piirid ette.

Kuidas linn aidata saab?

Kontaktidega. Kui käiakse sõpruslinnades või majanduslikult huvi pakkuvates piirkondades, siis kaasame ärimehi. Tuleb teha linna tutvustavaid üritusi. Mullu olid EASi kõik välisesindajad siia kutsutud, käisime ettevõtetes ja rääkisime ettevõtlusest neile kui Eesti saadikutele.

Üks huvitav idee on kasutada oma n-ö ettevõtlusatašeesid – saame paluda välismaale siirdunud tartlasi, kes oleksid nõus seda missiooni endale võtma. Tegevusi on palju. Nii oli meil hiljaaegu seminar Hiina teemadel. Meil on palju väikeettevõtteid, kes ei jõua kõigega kursis olla, sest on vaja keskenduda põhitegevusele, meie saame neid aidata informatsiooniga.

Et võimalikult suur osa Euroopa Liidu rahast tuleks meie piirkonna arengusse, peame info sihtrühmale kättesaadavaks tegema.

Kas ülikoolide potentsiaal on Tartu ettevõtluses ära kasutatud?

Kindlasti ei ole see rakendunud täiel määral, aga peame ka aru saama, et olemasolev ettevõtlus ja ülikoolides tehtavad uuringud ei ole päris samal suunal, kokkupuutepunkte on suhteliselt vähe.

Väär on arvamus, et peaksime iga hinna eest tahtma Tartu ettevõtete koostööd Tartu Ülikooliga. Sellist eesmärki ei tohi seada. Iga meie ettevõte peaks saama parimat ekspertiisi maailmast, kui tal on vaja teadusarendusasutusega koostööd teha. Ülikool saab abiks olla küll selles, et otsida maailmast vajaliku teadussuunaga tegelev ülikool. See teadmine on Tartu Ülikoolis olemas.

Usun, et tulevikus koostöö laieneb. Seda näitavad kas või spin-off-firmad, mis on tekkinud ja elujõus püsinud – näiteks Quatromed on ülikoolist välja kasvanud.

Kui tähtis on Venemaa Tartu ettevõtlusele?

Et Venemaa on naaber, siis nii huvi koostöö vastu kui ka potentsiaal on suur. Aga loomulikult sõltub siin palju riikidevahelistest suhetest. Kohalik omavalitsus ei saa neisse sekkuda.

Arutelude käigus ikka vaadati lähipiirkondi, mis jäävad 500 kilomeetri raadiusse, aga see ei ole veel piir, teatud niššides on turud väga erinevates piirkondades.