Tartu Agro tootmisdirektori Eino Härmi sõnul näitasid mõne aasta eest võetud varakevadised veeproovid, et Rahinge veiselaudast allamäge kulgevas kraavis ei ületanud lämmastiku- ja fosforiühendite hulk kehtivaid keskkonnanorme. Sellest hoolimata ei väida Härm, et lautadetagusest enam kui kolmekümne aasta vanusest sõnnikuhoidlast pole kunagi reostust lekkinud ega leki ka praegu. Seda pole lihtsalt piisavalt sageli mõõdetud.«Kuna praegu puudub meil süsteem, mis koguks kokku laudakatustelt valguvad tohutud vihma- ja sulaveekogused, võib kuigipalju reostusaineid minna koos selle veega veekogudesse,» möönis Härm. Ohus ka Emajõgi Veekogude kinnikasvamise ja puhastamise probleemidega aastaid tegelenud bioloogi ja ökoloogi Nikolai Laanetu sõnul on Rahinge farmi tõttu eeskätt löögi all Ilmatsalu jõgi ja sellel paiknevad paisjärved, kuid lõpuks ka Emajõgi. «Paraku pole meil raha, laboreid ega inimesigi, et neid reostusprotsesse monitoorida,» sedastas Laanetu. Laanetu andmeil pole keskkonnaohtlik sõnnikumajandus loomulikult ainult Tartu Agro probleem. Need farmerid, kel eeskujulikud sõnniku-, virtsa- või lägahoidlad, on Eestis tervikuna ilmselges vähemuses. Laanetu kinnitusel pole asi ainult selles, et vanad hoidlad ei vasta nüüdisaja karmistunud keskkonnanormidele, vaid need hoidlad on pahatihti liiga väikesed. Sestap veetakse, ja veab ka Tartu Agro, põldudele kokku suuri sitapatareisid, kust sula- ja vihmaveed reostuse veekogudesse ja põhjavette kannavad. Tartu Agro plaanib kuuest veiselaudast koosnevas ning enam kui tuhandet lehma, mullikat ja vasikat mahutavas Rahinge farmikompleksis kulutada sel ja tuleval aastal kümneid miljoneid kroone. Ehitatakse uus vabapidamispõhimõttel külmlaut enam kui 400 lehmale ning vanadest renoveeritakse viis. Praegu on Rahinge sõnnikuhoidlas üheskoos nii sõnnik kui virts. Tulevik toob vähem kui tuhat tonni väljaheiteid mahutava kolme sõnnikuhoidla asemele kaks uut, mis mahutavad üle kolme ja poole korra rohkem. Sõnnik kompostiks Lüpsiloomade sõnnik ja virts segatakse kavandatavas 6200-tonnise mahutavusega lägahoidlas homogeenseks massiks, lägahoidlasse juhitakse ka ülejäänud lautade virts. Sõnnikuhoidlasse jääb seega kuiv sõnnik, mida hakatakse kaheksakuuliste tsüklitega komposteerima. Nikolai Laanetu sõnutsi on kompostitud sõnniku tootmine ainuõige tee. Esiteks ohustab toorsõnnik veekogusid ja joogivett, teiseks ei saa taimed sellest piisavalt hästi kätte toitaineid, kolmandaks lendub toorsõnnikust ja virtsast taimekasvuks vajalikku ammoniaaki, kui naturaalväetist kohe pärast laotamist maasse ei künta. |
