Kui omandireformi käigus hakati endistele omanikele maju tagastama, tabas see hoobina neid põliselanikke, kellele ENSV ajal oli korterid antud natsionaliseeritud majadesse, tehes need inimesed paugupealt sundüürnikeks. Aga paljudel, kes olid saanud korteri linna majadesse, oli võimalus see EVPde eest erastada. Hea tahtmise juures oleks Tartu linnavalitsus saanud omanikemajades elavate inimeste, nn sundüürnike probleemi siiski lahendada, kui lahkuvate Vene sõjaväelaste korterid oleks eraldatud neile. Seda aga ei tehtud! Linna sisekontroll peaks kokku panema komisjoni, et välja selgitada ja avalikustada Vene sõjaväelaste korterite «kadumise» põhjused.Mida tähendab okmani artiklis lause, et selle saaga lõppvaatus on lähemal kui kunagi varem? Mitu aastat tagasi kirjutas abilinnapea Tartu Postimehes: sundüürnike saaga hakkab lõppema. Praegu aga tundub, et lõppu ei paista ikkagi tulevat... 13. veebruaril 2007 avaldatud artiklis «Sundüürnike probleem ei lahene aritmeetiliselt» ütleb okman, et sundüürnike probleem ei olevat otseselt sotsiaalabi asi, vaid see olevat seotud pigem Tartu linna varadega munitsipaalkortereid olevat ainult sadakond. Selgituseks: ligi kümme aastat tagasi sundüürnikele antud munitsipaalkorterid muudeti linnavolikogu 1999. ja 2000. aaasta otsustega sotsiaalkorteriteks, sundüürnikelt endilt selle muudatuse tegemiseks allkirja võtmata. Linnavalitsuse «hea» mõte oli selles, et sundüürnikud ei saaks neile antud munitsipaalkortereid erastada! Elamukomisjon eesotsas abilinnapea okmaniga hakkas siis aktiivselt tegutsema ja sotsiaalkorteritest sundüürnikke välja tõstma. Ometi elamukomisjon teadis ja teab, kes on sundüürnik, ja et neil peab säilima kindel eluase. See teadmine pole aga linnavalitsuse elamukomisjoni vägivallatsemist peatanud, siiamaani kestavad sundüürnikega arvete klaarimised, sotsiaalkorterite üürilepingute lõpetamised. Kui sundüürnik aga avaldab vastupanu ega nõustu elamukomisjoni otsusega, siis linnavalitsus annab hagi kohtusse. Miks siis ikkagi pidid Tartu sundüürnikud paluma 18. oktoobril 2007 appi õiguskantsler Allar Jõksi, kui abilinnapea okmani arvates on linna sundüürnikega kõik korras ja tunneli lõpus paistvat isegi tuluke? Tema sõnul olevat kõik saavutatu «ränkraske» töö tulemus ja abilinnapea ei ole isegi kitsi iseendale kiitust jagamast. Aeg on väärtus, aga kui see muutub lõputuks ootamiseks, siis ükskord saab inimesel aeg täis. Tartu linnavalitsus on salakavalalt petnud oma linna kodanikke ja sundüünike draama paraku jätkub... |