Ammuks see oli, kui bussijuhile heauskselt 12 krooni pakkunu kuulis sõbralikult roolikeerajalt, et nüüd maksab temalt ostetav pilet juba 16 krooni. Tegelikult on mullusuvise hinnatõusu tänaseks varjutanud muud jamad, mistõttu võinuks GoBus me linnast hoopis uttu tõmmata. Aga ei tõmmanud. Viimasel minutil tõi firma linnavalitsuse nõutud garantiikirja 10 miljonile kroonile, linnavalitsus omalt poolt soostus suurendama dotatsiooni kütuseaktsiisi tõusust tekkiva summa võrra. GoBus jäi liinile. Rahu majas? Kus sa sellega! Umbes nädal tagasi sai linnavalitsus GoBusilt ettepaneku tõsta kuu- ja kvartalipileti hinda vastavalt 20 ja 25 krooni võrra ning lisada üliõpilaste kuupiletile 15 krooni.Lepingu järgi on firmal õigus sellist ettepankut teha ja eks nad siis tegidki – tarvis ju proovida iga pragu ja pilu, kustkaudu raha juurde kaubelda. Olgu selleks siis tarbijahinnaindeksi, Tartumaa brutopalga või kütusehinna muutused. Loo teeb koomiliseks asjaolu, et umbes samal ajal valmistus abilinnapea Margus Hanson vastama Tartu Postimehe veebis lugejate küsimustele, kust loomulikult ei puudunud ka pärimised bussinduse kohta, sealhulgas piletite hinnast, mis inimeste arvates võiks senisest soodsam olla. 13. veebruaril asus abilinnapea oma vastuseid arvutisse klõbistama ja samal päeval võis neid lugeda monitorilt, päev hiljem ka paberil Tartu Postimehest. Teiste hulgas said kirja sellised sõnad: «Pikaajaliste piletite hinnad hoiame madalamal, et hoida ühistranspordi püsiklientuuri. Et viimane bussipileti hinna tõus oli alles eelmise aasta suvel, siis sel aastal ei ole hinnatõusu ette näha.» Vanarahvas ütleb, et ära nimeta kurja, siis ta on kohe kohal. Nii tahabki GoBus murendada just bussivärgi seda osa, mis Tartule Tallinnaga võrreldes pisikese eelise andis – pikaajaliste piletite hind on meil soodsam. Kogu lugu ise lõhnab aga väljapressimise järele, olles veel kord kinnituseks, et bussifirma tegi turule pääsemiseks ebareaalselt odava pakkumise ning üritab nüüd igal vähegi võimalikul juhul raha juurde küsida. Tartu Postimehel jääb vaid üle soovida abilinnapea Margus Hansonile kindlat meelt oma sõnade eest seismisel, sest ega sõnad kuhugi kao. Isegi kui paber kolletub ja muutub rabedaks, jäävad need alles virtuaalkeskkonda. Loomulikult on aga sõnadest tähtsamad bussisõitjad, sest kui kaob klientuur, kaob ka ühistransport ja sellise linna tulevikku võiks juba kirjeldada Stephen King või mõni muu ulmekatastroofide kujutamise suurmeister. |