Selge südamevalu paistis arvamusloost «Tartu liikluskorraldus tekitab stressi» (TPM, 13.02.). Muuhulgas kirjutati, et politseimaja juures asuval ristmikul rikutakse Riia tänavale parempööret kohustava liiklusmärgi nõudeid ja politsei näib olevat selle lahingu Tartu liiklusrikkujatega kaotanud.

Politseile on teada, et linnavalitsus on alustanud foori planeerimist, kuid rahapuudusel on kavandatu seni teostamata jäänud.

Säästsid elusid, sõid närve

Suuremahulised kaevetööd ja autostumise kasv viimasel paaril aastal on kaasa toonud esmapilgul imelikuna näiva muutuse liiklusturvalisuses. Takistuste ja ummikute mõjul vähenenud kiiruste toel on liiklusõnnetuste raskusaste märgatavalt langenud.

Samas veedetakse liikluskeerises rohkem aega ning seetõttu märgatakse rohkem suuremaid ja väiksemaid rikkumisi ning suisa sigatsemist kaasliiklejate suhtes.

Liikluses hukkunute ning eriti joobes sõidukijuhtide põhjustatud raskete õnnetuste hulga vähendamine on olnud Eesti politsei tegevuse üks peasihte juba mitme aasta vältel. Silmapiirile ei ole kerkinud veelgi põletavamat probleemi, mis tõrjuks selle esiplaanilt igapäevase politseitöö pikka nimistusse.

Kui läheneksime oma tööle vaid aritmeetilise lihtsusega, peaks Tartu linnatänavatel olema praegusest vähemgi politseijärelevalvet, sest paraku hukkub suurem osa liiklejaid ikka maanteedel. Siiski võivad tartlased olla täiesti kindlad, et politsei on nende jaoks jätkuvalt liiklusturvalisust tagamas.

Politsei pole mingi imeveski, mille kolust üht miljonit krooni sisse valades üks päästetud inimelu kohe välja jahvatatakse. Ka liiklussurmahirmust väiksemad mured jäävad ikka meie lahendada ja neid on inimestel tõesti palju.

Peame politsei esmaülesandeks õigesti reageerida olukorra muutustele ning pidevalt leida probleemidele sobivaid lahendusi. See peaks liiklusturvalisuse kasvule rohkem kaasa aitama kui karistuste ränkuse ja hulga pidev tõstmine.

Järjest rohkem laekub politsei lühinumbrile ja meiliaadressile teateid joobekahtlaselt vingerdavatest autodest ja ka väiksematest rikkumistest. Püüame reageerida seesugustelegi pisiasjadele, mille pärast mõni aasta tagasi suisa häbeneti politseid tülitada. Mida suurem osa normaalsetest liiklejatest vähem normaalsete tegevusele reageerib, seda suurem on lootus olukorra paranemisele.

Politseinik ongi riik

Liikluse kohta avaldavad sageli arvamust need, kellele kõik tundub imelihtne. Linnavalitsus koos maanteeametiga pangu õigele kohale õiged liiklusmärgid ja politsei trahvib kõikide märkide juures kõiki rikkujaid ning saabubki üleüldine rahu ning rõõm.

Paraku ei ole võimalik kohe luua olukorda, kus kõik liikluskorraldused on ohutud ja mõistlikult täidetavad piisavale enamusele liiklejatest. Nii sünnivadki hädalahendused, mis on liiga kaugel heast või isegi rahuldavast.

Et politsei on viimane lüli liikleja ja kogu liiklust korraldava masinavärgi vahel, siis ei saa me vastutada teiste ametkondade ülesannete täitmise eest. Püüame olla võimalikult järjepidevad oma taotlustes likvideerida ebaõnnestunud ja sageli ebakohaseid piiranguid sisaldavad liikluskorraldused.

Kuni kestavad arutelud, püüame taoliste olukordadega seotud rikkumiste puhul ära hoida riski liiklusohutusele ja inimesi karistada nii vähe kui võimalik.

Politseinik vaatab liiklejale silma ja tema tehtud otsus ongi suure osa inimeste ainus vahetu kontakt oma riigiga. Politseinikena tahame, et see oleks ausam, õiglasem ja parim, mis me pakkuda oskame.