Rannu vallavanema Uno Rootsmaa sõnul on 25 Rannu valla Verevi küla metsaomanikku juba Tartumaa keskkonnateenistusele allkirjaga kinnitanud, et ei lepi looduskaitseala piiride nihutamisega oma maadele.

Rootsmaa märkis, et praegu kuulub Rannu vallast Alam-Pedja territooriumi külge vaid paarkümmend hektarit riigimaale jäävaid soid ja luhtasid, laiendus võtaks aga lisaks 2400 hektarit, sealhulgas sadu hektareid eramaid.

«Kaitseala laiendajad on tegutsenud ülepeakaela,» hindas Rootsmaa. «Eeltöö valla ja vallarahvaga on tegemata. Hirmud on suured, sest ei teata, millised piirangud tulevad.»

Rannu vallavolikogu esimees Heino Gottlob leidis, et Alam-Pedja looduskaitseala on praegugi terviklik üksus ning selle laiendamine

erametsade arvel põhjendamatu.

«Erametsaomanikud on meeleheitel,» väitis Gottlob. «Juba eelmisel aastal, kui kuuldi kaitseala laiendamise plaanist, hakati lageraiet tegema. Inimestele on jäänud mulje, et maad võetakse neilt vägisi ära.»

Alam-Pedja looduskaitseala valitseja Tartumaa keskkonnateenistus ootab maaomanike seisukohavõttu Alam-Pedja laiendamise küsimuses 5. märtsiks?

Teenistuse juhataja Jalmar Mandeli sõnul võivad aga laienduse ettevalmistused lõppeda alles 2005. aastal.

Mandeli sõnul ei võeta üheltki maaomanikult maad lihtsalt niisama ära, paljudel juhtudel lubatakse endiselt hooldus- ja valikraiet, võimalik on kuni sajaprotsendine maamaksusoodustus.

Kui omanik ei lepi kinnistule kehtestatavate piirangutega, pakutakse talle asendusmaad. Kui omanik ei lepi ka asendusmaaga, siis kaitseala tema maale ei tule, kinnitas Mandel.

Keskkonnateenistusega sõlmitud lepingu alus?l hooldab Alam-Pedjat looduskaitseühing Kotkas.

Selle juhataja Einar Tam-mur tõdes, et kuna Alam-Pedja laienemise plaani koos teiste Natura 2000 aladega avalikustas keskkonnaministeerium alles 12. veebruaril, on maaomanike trots arusaadav.

«Muretsemiseks pole aga mingit põhjust, kõigi maaomanikega räägime ükshaaval läbi,» lubas Tammur.

Tammuri sõnul jäi palju kaitsmist väärivaid raba- ja luhaalasid kümme aastat tagasi kaitseala luues selle piiridest välja.

Peamiselt Viljandimaale jääva 16 779 hektari suuruse Aimla metskonna maadest on praegu Alam-Pedja koosseisus ligi 800 hektarit. Kotkas tahtis juurde 500 hektarit, kuid leppis lõpuks 350 hektariga, millest kolmandik on metsamajanduseks kõlbmatu soo.

«Vaidlesime, aga väga tuliseks ei läinud,» kommenteeris Aimla metsaülem Andre Aav. «Olulisimad objektid, sealhulgas kaks kotkapesa, said kaitstud. Ning meile jäi alles 150 hektarit tulundusmetsa.»

Jõgevamaa Pikknurme metsaülem Aadu Koll ütles, et umbes 1000 hekt?rist, mida metskonnalt Alam-Pedjale võtta tahetakse, oleks loogiline ära anda 500. Kolli hinnangul on mõttetu sooks tagasi muuta keskmises kasvueas metsi, mida on aastakümneid kraavitatud.

Laeva metskonna metsaülem Rein Antsmäe jagab Kolli seisukohta. Antsmäe peab mõistlikuks loovutada 1480 hektarist Laeva vallast kaitsealale küsitavast metskonnamaast vaid paar-kolmsada hektarit.

Eile oli Alam-Pedja teemaline rahvakoosolek Jõgevamaal Puurmanis, laupäeval on analoogne üritus Rannu vallas Sanglas ning 28. v?ebruaril Puhja seltsimajas.