Ilmselt nõustuksid paljud väitega, et viimastel aastatel on Eesti vanadest, n-ö traditsioonilistest kõrgkoolidest kõige rohkem muutunud just maaülikool. Samas on see kõrgkool, mis vahepeal ka Eesti Põllumajandusülikooli nime kandis ja mida on aastaid EPA nime all tuntud, jäänud milleski ikkagi sellekssamaks õppeasutuseks.Pidevas muutumises Arengutega on suudetud edukalt kaasas käia, kaasatud uusi erialasid ja teadussuundi, liidetud olulisi teadusasutusi. Nii nagu loodus meie ümber on pidevas muutumises, on seda ka maaülikool. 1980. aastate alguse tõusva rahvusluse lainel said kasutusele võetud uued eestikeelsed nimed mitmetele traditsiooniliste nimede all tuntud teadusharudele. Üheks õnnestunuimaks nende seas tuleb pidada eluteadust bioloogia tähenduses. Tänane maaülikool on suurelt osalt just eluteaduse kool – sel määral, et ingliskeelseks nimeks on saanud University of Life Sciences. Sellest, kuidas kunagisest põllumajandusakadeemiast on saanud tänane eluteaduste ülikool, aga ka põllumajandushariduse varasemast ajaloost Eestis annab linnulennulise, kuid köitva ülevaate maaülikooli rikkalikult illustreeritud kinkeraamat. Põllumajandusega seotud teadmisi on Tartus edasi antud juba alates 19. sajandi keskpaigast, rohkem kui 150 aastat. Mõni ime siis, et 21. sajandi alguse põllumajandusliku suunaga kõrgharidus on midagi muud kui 50 aasta eest pakutu, 150 aasta tagusest ajast rääkimata. Raamatut «Maaülikool» vaadates ongi tunne, et ainuke, mis pole aegade jooksul eriliselt muutunud, on eksamilehed. Kõnekad pildid Ka selle raamatu puhul peab paika ütlus, et üks pilt on kõnekam kui sada sõna. Hoolikalt valitud fotosid ja muud illustratiivset materjali kommenteerib tuntud loodusajakirjanik, maaülikooli ajalehe toimetaja Juhani Püttsepp talle omases stiilis – lühidalt ja lihtsalt, kuid midagi väga olemuslikku välja tuues. Muu hulgas sisaldab raamat ka 10. novembril 2006 maaülikooli aastapäeval peetud teadusloolase Erkki Tammiksaare loengu põllumajandushariduse varasemast arengust Eestis. Lugejate ees on ka aasta varem professor Tiit Paaveri peetud kõne, milles ta võrdleb koduülikooli arengut liblika moondega ja üldse looduse alalise, kohati silmale nähtamatu, kuid järjekindla muutumisega. Eklektilisusest hoolimata tekitab see sümpaatne raamat hea ja sooja tunde ning kindlasti ka huvi tutvuda lähemalt maaülikooliga. Raamat «Maaülikool», koostajad Eha Järv ja Juhani Püttsepp, tekstide autor Juhani Püttsepp, kujundaja Maarja Roosi. Eesti Maaülikool, 2006. 88 lk. |
