| Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, mida tähendab erakorraline ehk vältimatu abi, mida streigi ajal hädasolijaile kindlasti antakse? Erakorraline ehk vältimatu abi on niisugune abi, mille osutamata jätmine või mille edasilükkamine võib põhjustada inimese surma või siis tervise jäädava kaotuse. Peale selle on aga alati ka niisuguseid erakorralisi patsiente, kellega mõne tunni või päeva jooksul ei juhtu midagi, kuid kes vajavad pidevat jälgimist. Vähemalt meie oma kliinikus oleme otsustanud, et ka kõigil niisugustel juhtudel me teenindame.Kuidas see töö kliinikumis korraldatakse? Meie kõikides korpustes, nii psühhiaatria-, laste-, naiste- kui ka kõrvakliinikus on erakorralise vastuvõtu ruumid. Valu või muu konkreetse kaebusega inimene võib pöörduda just sellesse kliinikusse, kuhu vaja. Tartus Puusepa tänav 8 maja esimesel korrusel asuvasse erakorralise meditsiini osakonda saavad aga pöörduda kõik abi vajavad inimesed, olenemata sellest, milline on kaebus või mis häda neid parasjagu on tabanud. Streigiseadus kohustab valitsust välja töötama tervishoiu miinimumteenuste nimekirja ja mahtu. Kas see on juba teieni jõudnud? Seni ei ole seda avalikustatud. Aga meile on see hästi praktiline küsimus. Kui näiteks selgub, et perearstid mingit abi ei osuta, siis võib nende inimeste hulk olla paarisaja võrra suurem, kes pöörduvad näiteks esmaspäeva hommikul meie erakorralise meditsiini osakonda. Me oleme kliinikumi juhtide ja streikijate esindajatega kõik stsenaariumid läbi arutanud. Meie peame valmis olema kõigeks. Kus korraldatakse abivajajate vastuvõtt sel raskemal juhul? Ikka erakorralise meditsiini osakonnas. Selle leiab Puusepa 8 majas otse hoone südame poole minnes. Paremat kätt jääb traumapunkt, mille taga on päevakirurgia operatsioonituba koos ärkamisruumidega. Et seal tehakse ainult plaanilist päevakirurgiat ehk ambulatoorset tööd ja et streigi ajal seda ei toimu, siis võtame just need ruumid kasutusele. Oleme valmis tooma fuajeesse paarsada tooli ja leiame sealsamas veel ruume, mida korraldame ümber läbivaatustubadeks. Keegi hoiab fuajeel kogu aeg pilku peal. Kui mõni inimene ikka näost valgeks läheb, saab ta kiiremas korras ette võetud. Kes selle lisatöö ära teevad? Oleme palunud registreeruda vabatahtlikel streikijail. Tervishoiutöötajate ametiühingud on need nimekirjad kokku pannud. Kõik meedikud saavad ju aru, et streigi ajal kuhjub kogu töömaht just ühe osa kolleegide peale. Mis saab neist patsientidest, kes on haiglas ravil juba enne streigi algust? Kõiki neid inimesi ravitakse, ravi ei jää pooleli. Ei meil ega mujal visata kedagi haiglast välja. Kõik streikijad on ju oma tööpostil. Jäävad ära vaid plaanilised ambulatoorsed protseduurid, eriarsti vastuvõtud, operatsioonid. Mis nendega saab? Meie registratuur ei streigi. Patsiendid, kes tahavad uut aega, pannakse uuesti kirja. Kõik meie arstid ja õed peavad loomulikuks, et pärast streigi lõppu suurendavad nad ambulatoorsete vastuvõttude hulka ja nendele kohtadele saavad eelisjärjekorras registreeruda need, kes jäid streigi ajal teenindamata. Kas streigi ajal hakkab tööle üks streigiabitelefon? Kõikide erialade arstide, õdede ja hooldustöötajate esindajad on lubanud valmis panna ühe telefoni, kus keegi on alati valmis küsimustele vastama. Need ilmuvad streigi väljakuulutamisel kliinikumi kodulehele. Kas sünnitusosakond töötab? Töötab. Ka raseda jälgimine on erakorraline tegevus. Plaanilised günekoloogilised vastuvõtud ja protseduurid ning operatsioonid lükatakse küll edasi. Kui aga lapseootel naisel on valud või halb enesetunne, tuleb lihtsalt kohale tulla, ei pea midagi kartma. Mismoodi tuleb käituda neil, kes on haiguslehel? Paraku on nii, et haiguslehe saab lõpetada ainult see arst, kes seda alustas. Meil ei ole ju veel digitaalset haiguslugu. Tean, et perearstid seda teemat arutavad ja ilmselt pakutakse midagi välja. Kui aga inimene jääb streigi ajal väga haigeks ja ta ise liikuda ei saa, tuleb kutsuda kiirabi. Me oleme arvestanud, et kiirabi väljakutsete hulk tuleb suurem kui muidu. |
