Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja:

Ajakirja Akadeemia juhtmõte on olla ajast sõltumatu ajakiri – me loodame, et Akadeemias avaldatud sõna ei kaota väärtust ka aastate möödudes. Sellesama printsiibi järgi paneme toimetuses kokku ka 12 tänavust, kraadikese tumedama kaanega Akadeemia vihku.

Jätkuvasti pärineb ligikaudu pool meil avaldamisele tulevast Eesti oma autoritelt ja teine pool on tõlked. Rõõm on tõdeda, et kaastööde portfell on kopsakas, mis annab tunnistust Akadeemia uute ja vanade autorite heast tööst.

Eriti hea meel on aga selle üle, et Akadeemia on leidnud endale kindla koha paljudel lugemislaudadel, ettetellijaid on aastaga juurdegi tulnud.

See näitab, et üha enam jõutakse selgusele, et Akadeemia lugemine pole miski ülejõu asi, vaid kohane igale haritud inimesele.

Muutusi toimetuse töös on uus aasta kaasa toonud seoses Akadeemiat ja teisi kultuuriajakirju välja andnud Perioodika ASi likvideerimisega möödunud aasta lõpul. Alates jaanuarist ilmume sihtasutuse Kultuurileht väljaandel. Sellega koos on vähenenud Akadeemia toimetuse bürokraatlik ja asjaajamislik otsustamisruum ja -vajadus.

Samas ei puutu ühtne kultuuriajakirjanduse kirjastamise skeem kuidagi ajakirja sisusse ega muudesse sisulistesse tegemistesse. Viimastest nimetan nt traditsiooni tunnustada Akadeemia parimaid kaasautoreid – 2004. aasta autorite tunnustamine koos avaliku seminariga leiab aset kirjandusmajas 21. jaanuaril kell 17; esinevad Haljand Udam, Liina Lukas, Indrek Jääts, Andres Tarand ning Jaan Unt.

Uude kultuuriaastasse võime vaadata rahuliku südamega juhul, kui Eesti riik jätkuvalt mõistab oma kultuuri unikaalsust terves maailmas. Kultuur on lõpuks ju see ainus ilmasammas, mille ümber Eesti asi käib ja millest see jõudu ammutada saab.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0