Tartu linnaarst Sirje Kree, kes on üks ettevõtmise algatajaid, nimetas, et esialgu on plaanis sõltuvushäiretega laste ja noorukite ravimiseks kohaldada kaks kahekohalist palatit – üks tüdrukutele, teine poistele. Optimistliku ajakava kohaselt võiksid need patsientide vastuvõtmiseks valmis olla eeloleval sügisel.

Linn on plaaninud doteerida selle teenuse puhul voodipäeva kulu sarnaselt hooldusraviga, kliinikum on Kree kinnitusel väljendanud valmidust kohandada ruumid oma eelarvest.

Vana vajadus

Tartu volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Peep Pree meenutas, et nii sotsiaalkomisjonis kui ka teistes teemaga seotud volikogu komisjonides on mitu aastat räägitud, et vaatamata Tartu tugevale meditsiinipotentsiaalile on noorte narko- ja alkoravi puudulikult korraldatud.

Vajadus kõnealuste eripalatite järele on Pree sõnul olnud selge juba kaua. Praegu on nii, et kiirabi toob ägeda mürgistusega noore erakorralise meditsiini osakonda või lastekliinikusse, kus mürgistusseisund saab leevendust.

«Kas mürgistuse põhjus on alkohol, ecstasy või nuusutatud tärpentin, polegi tähtis,» sõnas Pree.

«Oluline on, et kliinikumis oleks struktuur, kuhu noor inimene peaks liikuma ja kus ta saaks adekvaatse ravi, kui äge haigusseisund on taandunud. Praegu saadetakse patsient heal juhul koju, halvemal juhul – utreerime – tänavale tagasi,» lisas ta.

Nii Peep Pree, Sirje Kree kui ka psühhiaatriakliiniku juhataja Veiko Vasar möönsid, et kuigi vajadus luua spetsiaalne üksus sõltuvushäiretega noorte ravimiseks on selge, ei ole kuigi täpset ülevaadet, kui suur võiks praegusel ajal olla selle üksuse patsientuur.

On pakkuda kaudseid andmeid. Kree nimetas, et mullu käis linnaarsti finantseerimisel A-kliinikus ambulatoorsel sõltuvusainetest võõrutamise ravil kolm kuni 17-aastast noort ja 21 inimest vanuses 18–25 aastat. Ent A-kliinikusse on linnaarsti rahaga suunatud vaid neid, kes on ise motiveeritud ravis osalema.

Loodavate palatite sihtrühm on noored kuni 18.-19. eluaastani. Alampiiri pole, sest sõltuvusainetega kimpus olijate seas on ka alla kümneaastaseid lapsi.

Valmistumine tulevikuks

Vajadust kavandatavate ravivõimaluste järele näitab ka nii Tartus kui mujal Eestis tehtud uuringutest ilmnev tendents, et esmatutvust alkoholi ja narkootikumidega tehakse üha nooremalt ja üha rohkem. Ja üha rohkem ja nooremalt jäädakse ka korduvaks tarvitajaks.

Üle Eesti tehtud uuring näitab Tartu linna kohta, et narkootikume proovinud 15-16- aastaste osakaal oli 1995. aasta neljalt protsendilt roninud 2003. aastaks 20 protsendini.

Kasvanud on ka samaealiste korduvalt purjus olnute hulk. Aasta jooksul oli vähemalt kolm korda purjus 1995. aastal 19 protsenti vastanuist, 2003. aastal aga 37 protsenti.

Kree kommenteeris, et toodud näite puhul jäi noorte eneste defineerida, mis tähendab purjus. Uuringust ei selgu ka, mis sai narkootikume proovinuist edasi.

Peep Pree ütles omalt poolt, et muu Eesti taustal ei ole Tartu olukord väga hull ja pole õige öelda, et palatid tehakse seepärast, et käes on suur kriis.

«See, et Ida-Virumaaga võrreldes elame meie täna Tartus – kolm korda üle vasaku õla sülitades – rahulikult, ei tähenda, et narkoprobleemi ei ole, et see tendents ei süvene,» märkis Pree. «Me ei saa olla selles küsimuses sinisilmsed.Tartus on samasugused inimesed kui Hollandis või Tallinnas.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0