Petzvali paviljon annab oma koha Toomel planetaariumile

Juhani Püttsepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lõunanaela ei ole olemas, see saab lastele tulevases planetaariumis kindlasti selgeks, unistab teaduskeskuse Ahhaa metoodik Helle Jaaniste. Hansapanga 190 000-kroonine toetus lubab ainulaadset ehitist projekteerima hakata.

Imekena, kui see valmis saab, koolid hakkavad siis planetaariumis loodusloo ja astronoomia tunde pidama, loodab Helle Jaaniste. «Näiteks saab neljandale klassile selgeks õpetada, miks ja kuidas vahelduvad aastaajad.»

Ahhaa keskuse eestvedaja Tiiu Sild sai 4. septembril kirja, millest selgus, et planetaariumi ehitamise kavatsus on Hansapanga projektikonkursil «Paneme tähed särama» saanud 190 000-kroonise toetuse.

Üleeile pidas Tiiu Sild läbirääkimisi linnavalitsuses, kus abilinnapea Hannes Astok ning Tartu Ülikooli halduse ja ettevõtluse arenduse juht Anto Ili teatasid, et nii linn kui ülikool on planetaariumist huvitatud ja valmis koostööks selle ehitamisel.

Silla sõnul jätkub Hansapanga kingitusest planetaariumi projektiks.

Taevas tuleb tuppa

Tulevane planetaarium tuleb tähetorni kõrvale, praeguse Petzvali vaatluspaviljoni kohale, seejuures on Tartu tähetorni teadlaste sooviks säilitada nii palju kui võimalik ajaloolise vaatlustorni väliskuju.

Praegusesse paviljoni Tartu tähetorni ja Tartu Ülikooli teaduse ja arenduse osakonna projekti Ahhaa ühisvara kaheksameetrise läbimõõduga kuppelekraan ei mahuks.

Planetaariumi südameks on aastaid tagasi tähetornile kingitud ja kahel esimesel Ahhaa näitusel juba töötanud Zeissi planetaariumiaparaat, mis võib optiliste süsteemide abil ekraanile kuvada kuni 2000 tähte või näidata mikroslaididelt soovitud planeeti.

Saab vaadata ka näiteks imekaunist kuu tõusu või loojangut.

Mugavates pööratavates toolides istet võtnud publik (saali mahub plaani järgi 70 inimest) saab soojas ruumis lektori selgitusi kuulates suunata silmad tehistaevasse.

Toolid peaksid paiknema amfiteatrina kolmes reas.

Planetaariumisaali alla soovivad teadlased rajada näituseruumi.

Petzval lahkub rõõmsalt

«Petzval lahkub, aga see on rõõmus lahkumine, sest uus asi tuleb asemele,» ütleb astronoom Hugo Raudsaar, kes on aastakümneid paviljonis astrograafiga taevakehi pildistanud.

Vatikuub seljas ja suhkrutükk une peletamiseks taskus, suunas Raudsaar siis, kui kõik ülejäänud linlased magasid, aparaati kaugete, Marsi ja Jupiteri vahel asuvate asteroidide ehk ühe kunagise planeedi purunemisel tekkinud väikeste taevakehade poole.

Ärkvel aitasid Raudsaarel püsida ka meeliköitvad nimed, näiteksid Ljuba (asteroid nr 1062), Ilse (nr 249), Ingeborg (nr 391) ja Hertha (nr 135).

Austria matemaatiku ja inseneri Joseph Petzvali konstrueeritud fotoobjektiivi järgi nime saanud tornis on sõjajärgsetel aastakümnetel professor Kuzmini juhtimisel uuritud ka muutlikke tähti.

Kui astronoomid 1963. aastal uude tööpaika, Tartu valguskumast häirimata Tõraverre lahkusid, jäi kuni 1985. aastani torni vaatlusi tegema end viimaseks Petzvali mohikaanlaseks nimetav Raudsaar.

Helle Jaaniste sõnul jääb kunagisi astronoomide tegemisi Petzvali paviljonis meenutama torni kõrval kasvav pärnapuu, mille oksad on eriskummaliselt ülespidi kasvanud.

Et linnaisad vaatlustorudele ette kasvavat pärna maha võt-ta ei lubanud, nüsis Raudsaar saega ära üksikuid ettejäävaid oksi, asemele sirgusid aga uued.

Petzvali kaamerast ja Troughtoni pikksilmast 1927. aastal konstrueeritud astrograaf, millega on töötanud mitu põlvkonda astronoome, saab Helle Jaaniste sõnul auväärse koha tähetornis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles