Linnapea: Tartu eripära algab väikestest seltskondadest

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse. Foto: Sille Annuk / Postimees

Valimistel eneselegi üllatuseks üle 6000 hääle kogunud Urmas Kruuse ennustab Tartule keerulisi aegu, mil rohkem tähelepanu tuleb pöörata nõrgemate kaitsele ja kiduva linnaeelarve turgutamisele euroraha abiga.


Kogusite valimistel 6102 häält. Kes on need inimesed, kes teie poolt hääletasid, ja miks?


Vaadates hinnangut minu persoonile viimase 2,5 aasta jooksul – väga paljud olid skeptilised, võtad lahti Tartu Postimehe või kuulad raadiot või vaatad televisiooni. Räägiti mustast hobusest ja sellest, et pärast Laine Jänest ja Andrus Ansipit on keeruline hakkama saada.

Mina olen uskunud kogu aeg, et inimestega peab suhtlema. Plakati üles panek on toetav tegevus. Mulle on võrdselt oluline kohtuda kooliõpilaste, pensionäride, puuetega inimeste või arstidega. Oluline on tunnetada, mis on inimeste murekohad ja millest nad head meelt tunnevad.

See, mis paistab ajakirjandusest ja meediast, on kohati moonutatud ja mõjutatud ja erineb sellest, mida inimesed otse välja ütlevad. Ka uuringud loovad üksnes taustainfot otsustamiseks.

Suhtlesin inimestega ja tajudes nende meelsust uskusin, et 4500–5000 häält on võimalik, tegelik tulemus oli mõistagi üllatus ja suur tunnustus. Ka suur vastutus.

Tartu linnavalitsuses vahetus vaid üks liige. Samas ütlesid paljud erakonnad (ka nüüd koalitsiooni jõudnud) valimiste ajal, et Tartu vajaks muutusi ja värskust. Mida te neile nüüd vana linnavalitsuse eesotsas olles vastate?

Vaadakem täpselt, kes nõudsid vahetust ja mida nad välja pakkusid. Reformierakond avaldas programmi esimesena. See näitab, et me teame, mida teeme ja tahame teha.
IRL ja sotsid nõudsid vahetust. Aga tegelikult jäid IRLi nimekirja kolm esimest kõik Tallinna. Sotside linnapeakandidaat pani õnged vette kahes kohas, Tartus ja Väätsal. Sorry!

Reformierakonna esiviisikus ei olnud ühtegi peibutusparti, küll aga uusi inimesi. Mina olen ka uus, ainult 2,5 aastat Tartus olnud, abilinnapea Raimond Tamm on uus inimene, volikogu aseesimees Triin Anette Kaasik on poliitikas täiesti uus inimene. Fraktsiooni aseesimees Kristjan Karis on uus inimene.

Kes nõuavad vahetust üksnes märgilises mõttes, ei saa kunagi olla edukad.

Miks eelistasite abilinnapeaks kutsuda planeeringute valdkonnas kogemusteta Raimond Tamme, samal ajal kui poliitiliselt karastunud erakonnakaaslane Hannes Astok väljendas kindlat tahet jätta riigikogutöö ja naasta Tartusse abilinnapeaks?

Et erakond oleks jätkusuutlik, on vaja aega-ajalt verd vahetada. Hannes Astok on väga väärikas inimene, kes valiti riigikogusse, ja on parimaid, kes Tartu tiimist on sinna läinud. Ta võiks oma tööd jätkata.

Kuulun nende inimeste hulka, kes arvab, et riigikogu ja kohaliku omavalitsuse töö peaks olema lahutatud. Ei saa unustada ka võimude lahususe põhimõtet ja omavalitsuse sõltumatust.

Ei pea õigeks, et riigikogu liige võiks samaaegselt olla omavalitsuses volikogu liige. See kitsendaks ka uute inimeste võimalusi tulla poliitikasse. Kellelgi ei tohi tekkida eeldust, et ta on linnapea surmani, volikogu liige surmani, abilinnapea surmani.

Kuidas endale põhjendasite, et volinikest hääletas teie poolt 29, samas kui abilinnapead said rohkem hääli, vaid Jüri Sasi sai väiksema toetuse, 27 häält?


See on opositsioonil teadlikult kujundatud poliitika. Samas, kui ma sain 29 häält, toetas mind ka keegi opositsioonist.

Mis on teie kui Tartu linnapea kolm kõige esimest eesmärki, mida te tahate ellu viia järgmise nelja aasta jooksul?

Järgmised neli aastat on täiesti teistsugused kui viimased neli. Eelmise ametiaja jooksul sisenesime teise majandusolukorda ja väidan, et 2010. ja 2011. aasta eelarvetasakaal ja võimalik riskide maandamine on kõige esimene eesmärk.

Majanduslangusest ja tööpuudusest tuleb läbi minna nii, et kõige vähem kindlustatud inimesed ei saaks haiget. Sotsiaalkaitse nii lastele kui eakatele, samuti vähekindlustatud peredele on kõige olulisem kriisist välja tulemiseks.

Oluline on, et ükski europrojekt ei jääks sel põhjusel ellu viimata, et me ei leia võimalusi kaasrahastamiseks.

Neid eesmärke on kindlasti rohkem kui kolm. Lasteaiakohtade loomine on tähtis. Keskkonnaküsimused ja töökohad on samuti väga olulised.

Tartu linnavalitsuse viimase aja kõige selgem lubadus on, et aastaks 2013 on igal lapsel Tartus lasteaiakoht. Olete kindel, et selle lubaduse täidate?


Rakendame kogu jõu selle nimel.

Mis oli teie arvates eelmise valitsemisaja (2005–2009) kõige olulisem tegu Tartus? Mis võiks selleks saada järgmisel valitsemisajal (2009–2013)?


Paar otsust. Ühelt poolt, et suutsime rasketes tingimustes ära kasutada euroraha. Tartu on igas mõttes absoluutne Eesti tipp ideede ellu viimisel ja raha hankimisel. Ka see, et suutsime maha suruda erakondade ambitsioonid ja väheneva eelarve tingimustes kokku leppida, et spordi pearaha ja laste huvitegevuse eelarvet ei kärbita. 650 lasteaiakoha loomine oli ka suur tegu.

Rahvusvahelise lennuliikluse mõju majanduse arengule ja ülikooli tööle on hindamatu.
Vastus teisele küsimusele võiks olla elukeskkonnale keskendumine.

Miks linnavalitsus ei julge avalikkusele näidata linnaeelarve eelnõu?


Linnavalitsus näitab kohe eelarvet, kui see on linnavalitsuse istungilt välja saadetud. Ei ole mingit kartust. Oleme jõudnud nii kaugele, et neljapäeval see juhtub.

Tartu tuleva aasta eelarve on 2 protsenti väiksem kui tänavu, kuidas linlane seda tunnetab?


Kui vaatame eelarvet tervikuna ja seda, kui palju läheb investeeringuteks, siis on eelarve väga hea. Investeeringute osa jääb 300 miljoni krooni kanti.

Kaks protsenti vähendamist tähendab, et eelarve suurus on 1.57 miljardi kanti. Fakt on, et kui tulud vähenevad, tuleb tegevused ümber vaadata. Esmane on tagada europrojektide kaasrahastamine, siis peame tegema mõned hädapärased investeeringud, aga hooldustööde ja sanitaarremontide edasi lükkamist see tähendab.

Linnavalitsus suudab ka selle eelarvega tagada linna normaalse toimimise. Koolid töötavad, lasteaiad ka.

Volikogu alandas linnapeal palka 50 000 kroonini ja abilinnapeadel 47 500 kroonini. Millal tuleb linnavalitsuse liikmete palga uus vähendamine?

Selle vähendamise puhul on juba arvestatud kogu juhtimiskulu põhimõttelist vähendamist. Olen saavutanud, mida tahtsin. Tartu linnavalitsuse liikmete palgad on Eestis kõige läbipaistvamad ja selgemad. Meil on põhipalk ja autokompensatsioon, meil ei ole 13. palka, staažitasusid, midagi sellist.

Linnavalitsuse liikmed ei tohi ka teenida linna nõukogudest lisa.

Kas on plaanis koondada linnavalitsuse ametnikkonda ja vähendada palka?


Nagu mullu, ei ole ka nüüd ükski asi välistatud. Linnaametnike palk on võrrelduna 2009. aasta jaanuariga vähenenud. Kui eelarve väheneb, tuleb asjad ümber vaadata.

Nii et linnavalitsuses on võimalik koondamine?


Kui koondame, siis tuleb koondada nii, et töö saab tehtud.

Mis on peamine takistus, et Reformierakonna juhitav linnavalitsus ei saa ega saa korraldada linnabussiliiklust nii, et linlased oleksid rahul?


Uus hange iseenesest ei ole ime (praeguse vedaja GoBusi leping saab läbi tuleva aasta lõpus – toim). Ka koalitsioonileppes on linlaste rahulolu tõstmine seatud eesmärgiks. See tähendab, et bussiliiklus saab paremaks võrrelduna tänasega. Kui palju me suudame raha sinna alla panna, sõltub majanduskeskkonnast. Fakt on, et bussiliiklus muutub mugavamaks. Bussipiletite müügi võtab linn enda kätte.

Kas linn plaanib bussipiletite hinna tõstmist?


Ei ole seda arutanud. Et linn ise pileteid müüma hakkab, ei tähenda hinnatõusu. Praegu on sõitjate osa bussiliikluse kinnimaksmisel pool, teine pool on dotatsioon. Mida kvaliteetsemat bussiliiklust tahame, seda suuremaks muutub dotatsiooni osakaal.

Valimiste eel käisite välja lubaduse vaksal linnale tagasi osta, kas see plaan on nüüd maha maetud?

Ei ole maetud. Valimistel ütlesin, et raudteejaam peab saama avatuks linlastele ja külalistele. Täna käib töö selle nimel, et volikogul oleks otsustamiseks 1. detsembril informatsioon.

Linnavarade osakond hindab tehtud töid ja kalkuleerib, kui palju võiks vaksali valmisehitamine maksta.

On vaja selgeks saada ka, mida ettevõtja soovib. Kas ta on valmis müüma või tahab rendile anda. Järgmisel aastal peab ükskõik mis viisil olema reisijaile tagatud normaalne rongile liikumine. See tähendab ootesaali avamist.

Kas putkat enam kindlasti ei tule?


Ei. Minu jaoks on see välistatud.

Kuidas kavatsete noorte huvitegevust edaspidi toetada?


Noored ja lapsed on olnud meile prioriteet. Ehitame Anne noortekeskuse, hakkame ehitama loodusmaja, siis tahame juurdeehitusega lahendada 1. muusikakooli ruumiprobleemi.

Me ei oleks toetanud BMX-rada, toetanud skeitereid, ei otsiks neile talvist harjutuskohta, kui me ei oleks tähtsustanud väikesi kilde. Nendest väikestest seltskondadest algab Tartu eripära.

Kui tuleks valida, kas lodjakoja ehitamine Emajõe äärde või vanatehnikamuuseum Raadile, kumba eelistaksite?

Mõlemat. Me teeme mõlemaga koostööd ja toetame neid. Võib küll olla, et mõnda ettevõtmist saame olude sunnil toetada teisest vähem. Meil on kogu aeg palju projekte, mis omavahel samale rahale konkureerivad. Ei ole mõtet häbeneda, et meil on palju häid ideid.

Kui kaua on bussijaam oma senisel asukohal?

Mul on väga keeruline sellele küsimusele vastata. Meie ei otsusta selle bussijaama asukoha üle.

Minu arvates on bussijaama asumine kesklinnas mõistlik, arvestades linlaste ja linna külaliste liikumist. Kui bussijaam peaks hetkel x kolima, siis peaksid olema väga tugevad argumendid, mida ma täna küll ei näe. Linna prioriteet ei ole bussijaama nihutada.
Samasugune küsimus ka avaturu kohta.

Minu arust on see turule väga hea koht, turg võiks seal edasi olla.

Igal hommikul veavad sajad vanemad oma lapsi autoga kooli, kas see on paratamatus?


Inimestele meeldib mugavus. Paljulapselistel peredel on mugavam kasutada autot. Ühistransport on võimalus nendele, kellel ei ole autot. Jah, probleem on, et ühes ajahetkes tahab liikuda rohkem inimesi, kui kogu ressurss välja kannatab. Aga see on paratamatus.

Kui mõte on selles, et mida mugavam on ühistransport, seda vähem sõidetakse autoga, siis Tartu puhul ma sellesse ei usuks. Meil käib väga suur hulk inimesi jala ja ma ei suruks neid ei bussi ega autosse.

Üritame arendada piirkondi nii, et igas linnaosas oleks teenused kohapeal kättesaadavad. Peame silmas ka seda, et lapsed saaksid käia lasteaias võimalikult kodu lähedal, et polekski vaja ühistransporti kasutada.

Ma ei mäleta, kui palju põhikoolilapsi ei käi oma piirkonnakoolis.  (Hiljem saadetud tabelist selgub, et piirkonnalaste protsent on sõltuvalt koolist 30–70 – toim.) Ma ei pea siiski õigeks piirata võimalust kooli valida.

Samas ei maksa unustada, et autotransport muutub ka ökoloogiliselt järjest puhtamaks.

Kuidas kavatseb linnavalitsus tihendada koostööd ülikooliga ja aidata kaasa linna rahvusvahelistumisele?

Selle aasta lõpuks kirjutame ülikooliga alla koostööleppe, üks valdkond on ka Tartu linna ja Tartu Ülikooli koos tu­run­damine. Üks oluline küsimus on, mida ja kus me koos reklaamime. Tartu elukeskkond on välisüliõpilaste siia meelitamisel täiesti konkurentsivõimeline.
Oluline on ka korraliku rahvusvahelise kooli ja lastehoiu käima saamine.

Kuidas tavaturiste juurde meelitate?


Üks osa tööst on rahvusvahelistel üritustel oma elukeskkonna tutvustamine. Teine on kampaaniad sihtriikide linnades, nagu on olnud Riias ja Peterburis. Ka konverentsidel levitame infot. Oleme alahinnanud tartlaste võimalust tutvustada mujal oma head elukeskkonda. Näiteks kui teadlasel on ettekanne oma erialasel teemal, siis ideaalis võiks ta enne sisulist ettekannet anda tausta, kust ta pärit on, näidata minut-poolteist videot. 

Kultuuriüritused on kodumaistele turistidele alati olnud põhjus Tartusse tulla.

Linnapeaks saades ütlesite, et teie eesmärk on teha Tartust roheline linn. Mida olete selle nimel kahe ja poole aasta jooksul teinud?

Oleme muutnud arusaama linnakeskkonnast. Planeeringute menetlemisel saime linnakeskkonda avalikku kasutusse päris palju maad nii Ihastes kui Kvissentalis. Meenub Vitamiini tänava teema, kus ettevõtja tahtis roheala vähendada alla kümne protsendi krundist. Märgiksin ka Raja pargi taasväärtustamise, tammiku edendamise.

Emajõgi on rohelise hingamise alus. Reovesi saab puhastatud ja kaldapromenaadid saavad korda.

Ma ei ole kunagi seisnud ümber puu ja öelnud, et ühtegi puud ei tohi maha võtta. Linn on tiheasustusega ala, õnneks on Tartus piisavalt mõistust tervikuna säilitada rohelust. Vahel tuleb maha võtta ka väärikaid puid, ent siis peab asemele istutama piisaval hulgal.

Millal saab Tartu sellise pargi, mille üle võib olla uhke ja mille ilu vaimustab?


Võtab tummaks. Külalised, kes meil ringi jalutavad, ütlevad, et Tartu mõnus osa on parkide rohkus.

Toomemägi on kindlasti unikaalne. Mõni spetsialist väidab, et meil on liiga palju parke, aga sellega ma nõus ei ole.

Et parke on võimalik paremaks kujundada, sellega olen ma muidugi nõus. See plaan ongi Küüni tänava ja kaubamaja esise haljasalaga.

Mis on teie arvates Tartu plussid võrreldes Tallinnaga?

Neid on palju. Selge pluss on Tartu suurus. 100 000 inimest suhteliselt väikesel maatükil loob eelduse, et inimestevahelised suhted on lähedasemad, avatumad ja inimlikumad. See loob võimaluse, et ideede kontsentratsioon on suurem ja nende elluviimine kiirem. Looduslik keskkond on parem. Kui palju veel teate väikesi kompaktseid linnu, kus kodulinnast lahkumata on võimalus saada väga hea haridus? Lasteaiast doktorikraadi kaitsmiseni ei pea kodulinnast ära minema.

Aga Tartu miinused?


Seni oli lennuliikluse puudumine ja logistikaprobleemid. Tallinna eelis on pealinna tiitel. Tallinna ja Harjumaaga võrreldes ei ole me sama tugev investeeringute sihtkoht. Tallinnal on rohkem võimalusi tänu oma suurusele, aga meie suudame olla paindlikumad.

Mitu korda nädalas räägite Andrus Ansipiga?


Ainult vajadusel. Mul ei ole normi. Me kohtume erakonna juhatuses, kohtun ka linnade liidu kaudu. Suhtlus on piisavalt ametialane, sünnipäevaks olen talle küll alati SMS-i saatnud. Kui varjatud küsimus on, kas pean temaga nõu, kuidas Tartut juhtida, siis võin vastata, et suhtlen paljude inimestega.

Teisalt. Juhatuse koosolekul avaldan oma arvamust, aga ma ei helista Ansipile ütlemaks, et ta peab üht või teist asja tegema. Tema ei helista selliselt ka mulle.

Kas te kandideerite 2011. aastal riigikokku?


Minu selge soov on olla järgmised neli aastat Tartus. Olen seda mitu korda öelnud. Sain selleks ka rahvalt mandaadi. Aga meeskond on minu jaoks oluline ja kui ma kandideerin 2011. aastal riigikokku, siis on see osa meeskonnatööst.

Kui aga küsimus on, kas tahan minna siis ära riigikogusse või võib tulla muid pakkumisi, siis praegu ma sellele ei     mõtle.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles