Naised on ikka koos käinud, et käsitöö kõrval mõnusalt lobiseda ja teistelt uusi nippe õppida. Tänapäeval on aga kujunenud reegliks, et millegi uue õppimise eest tuleb ka maksta.
Näpud saab osavaks nii klubis kui ka kursustel
11. november 2009, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitava summa suurus oleneb paljuski sellest, kas materjalid on endal olemas ja kes on juhendaja.
Erinevad kursused ja ringid Tartus võib laias laastus jagada kaheks – need, kus saab õppida midagi sellist, mida saab ise hiljem kodus järele teha, ja need, kus pakutakse võimalust proovida midagi põnevamat, mille jaoks on vaja eritingimusi.
Rahvaülikooli võib julgelt nimetada Tartu suurimaks käsitöö- ja kunstikoolitajaks. Koolitusjuhi ja mitmete tekstiilikursuste juhendaja Piret Tegova sõnul jätkub neil huvilisi rohkem kui küllalt ja kuigi just uudsed tehnikad on kõige populaarsemad, on ka traditsioonilised käsitöökursused üle aastate jälle täis.
Tegova sõnul alustatakse kursustel üldjuhul ikka A-st ja B-st ning eelteadmisi pole vaja. Tulevikus on plaanis hakata korraldama ka kursusi konkreetse eseme tegemiseks, näiteks kinnaste või sokkide kudumine.
Kursused täituvad ruttu
Kursuste hinnad sõltuvad peamiselt nende mahust ja materjalikulust. «Näiteks kaltsuvaiba jaoks peab ise materjali kaasa võtma, aga need tekstiilivärvid, millega me pakutrükki teeme, need tellitakse Tallinnast, Tartust neid ise osta ei saagi,» rääkis Tegova.
Nii maksab näiteks kahetunnine klaasisulatuskursus 140 krooni, 48-tunnine kangakudumisõpetus (kaks korda nädalas) aga 2400 krooni.
Tegova sõnul täituvad kõige kiiremini uued kursused, sest paljud seltskonnast on püsivad käijad ja vanemad kursused on neil juba läbitud. Nii on täis juba mitmed detsembris algavad kursused ja soovijaid on veel ülegi.
MTÜ Loovkeskuse käsitööklubi Maret tegutseb Lille majas praeguse nime all kaheksa aastat, kuid juhendaja Milvi Puis on seal käsitööd õpetanud juba sellest ajast, kui maja veel pioneeridele mõeldud oli.
Mareti klubis käivad asjad veidi teistmoodi kui tavalises käsitööringis. Iga lapsega tegeletakse individuaalselt, igaüks saab õppida just seda, mida tema tahab, kangakudumisest tikkimiseni. «Mõni laps tahabki ainult ühe asjaga tegeleda, näiteks kududa. Ja siis me arendamegi seda,» rääkis Puis.
Lisaks igaühe oma soovidele järgitakse ka aastaplaani. Näiteks on tikitud pihuloomi, kootud kirivöösid, valmistatud asju sügisestest viljadest.
Puis rääkis, et 100 krooni eest kuus (just nii suur on kuutasu) on igal lapsel õigus käia juhendust saamas kahel korral nädalas poolteist tundi korraga või ühel korral ja kauem. Tulla võib siis, kui endale sobib, Puis on klassis kella kahest päeval seitsmeni õhtul.
Tööpõld on lai, sest klubis käivad väga erinevas vanuses lapsed ja noored. Kõige pisemad on esimeses klassis, vanimad juba üliõpilased.
Tutvustatakse tooteid
Vunderi kunstikaupluses Riia mäel tehakse lühikoolitusi kord nädalas. Kaupluses ringe juhendava Pille Katteli sõnul on nende eesmärgiks peamiselt müüdavate toodete
tutvustamine, sest inimesed tihtipeale ei teagi, mida kõike riiulitel olevate asjadega teha saab.
Näiteks valatakse küünlaid, maalitakse siidile, kaunistatakse kangaid ja kruuse.
Poe tagumises ruumis oleks kohti 10–12 meisterdajale, kuid tavaliselt käib kohal umbes poole vähem. «Vahel ikka küsitakse, kas kõik võivad tulla või on see ainult lastele,» rääkis Kattel.
Koolituse eest tuleb ka maksta, kuid Katteli sõnul mingit kasumit selle pealt ei teeni, raha võetakse kasutatud materjalide eest.
Kursusi Tartus
• 14. nov käsitööpäev Tasku keskuses – ehete jms valmistamine, seebi tegemine, lõnga ketramine, viltimine.
• 18. nov Vunderi kaupluses – kalligraafia, jõulukaartide kujundamine.
• 18.-19. nov käsitööpäevad Eesti Põllumajandusmuuseumis – kangastelgede kokkupanek, kanga kudumine, ketrus kedervarre ja vokiga. Kangakudumise kursus algajatele.