Varjupaik läheb remonti

Elina Randoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Varjupaiga juhataja Viktor Karhu klõpsutas eile asjatult Lubja tänava sotsiaalmaja neljanda korruse koridori lülitit. «Ju on ära lõhutud,» lubas Karhu hiljem elektriku saata.


Varsti ei oma lülitid aga enam niikuinii tähtsust, sest praeguste elanike asemel siblivad seal ringi ehitusmehed. Sotsiaalmajas tehakse järgmise aasta septembrini põhjalikku remonti.



Abilinnapea Margus Han­soni sõnul teeb tööd keeruliseks see, et elu peab majas edasi minema ka ehituse ajal. Töid alustatakse teisel korrusel, mis on praeguseks juba tühjaks tehtud.



Järgmisena lähevad ehitajad neljandale korrusele, sealsete tubade elanikud komandeeritakse nii kauaks ümber teisele korrusele. «Ega välja kedagi ei visata,» lubas Karhu.



Aeg küsimärgi all

Edaspidi saab teisest korrusest n-ö vahelüli varjupaiga ja sotsiaalkorterite vahel, kuhu paigutatakse need, kes näiteks sotsiaalkorteris viisakalt elamise või üüri maksmisega hakkama ei saa, või need, kes tahavad tänavaelule selja keerata ja tagasi tavaellu pöörduda.



Rahasumma, mis maja remondi ja sisustamise peale kulub – 11 343 310 krooni –, võib tunduda üüratu, kuid ka tegemist vajavaid töid on neljakorruselises majas palju. Näiteks tuleb välja vahetada kõik vanad aknad ja radiaatorid.



Praegu on aga üldse teadmata, millal täpselt ehitusega alustada saab, sest üks hankel osalejatest esitas kaebuse, mis vaadatakse üle 9. novembril. Hanson on aga optimistlik, et leping õnnestub sõlmida novembri jooksul ning varsti ka töödega pihta hakata.



Lubja 7 majaga seotud ettevõtmised ei piirdu remondiga. Linnavalitsus kiitis heaks plaani osaleda projektis, millega toetatakse eluasemeta töötute jõudmist tagasi tööturule.



Töötute keskus


Selleks luuakse Lubja tänava majja töötutele abikeskus, mis pakub erineva raskusastmega koolitusi, nõustamist, tugiteenuseid ja tööharjutuse võimalust. Abi saavad sealt ka need töötud, kes ise sotsiaalmajas ei ela. Nõu antakse näiteks neile, kes hädas laenude ja võlgade tasumisega.



Sellega hakkavad tegelema sotsiaaltöötaja ja projektijuht ning leitakse ka kolm teenusepakkujat, kes viivad nõustamisi ja koolitusi kohapeal läbi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles