«Ära soovi jõudu, soovi mõistust!» vastab Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuse vanemkorrapidaja Ago Martinson seepeale, kui ajakirjanik oli soovinud «tere jõudu». Just kiire taip võib päästa inimelu või tabada ohtliku kurjategija.
Pöörases töötempos tuleb teha õigeid otsuseid
11. september 2013, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu esimene nädalavahetus on korrakaitsepolitseile kõige raskem. Palk on laekunud inimeste pangaarvetele ning paljud tunnevad just siis vastupandamatut soovi kulutada suur osa teenitust alkoholile ning siis on ka probleemid kerged tekkima.
Kell 22.30 laupäeva õhtul on Tartu tänavad inimtühjad. Telefonid juhtimiskeskuses aeg-ajalt küll helisevad, kuid rahu valitseb kõigis kuues Lõuna-Eesti maakonnas. «Eile oli samal ajal juba sõda lahti,» kirjeldab Martinson.
Purjutajaid jätkub kõikjale
Kauaks rahu valitsema ei jää. Tartu Raekoja platsil, otse politsei valvekaamera all hakkab seltskond avalikult otse pudelitest viina kummutama. Kaamera teises otsas otsustavad korrapidajad saata patrulli noori manitsema. Korrakaitsjate lähenedes kaovad pudelid põue ning noored lubavad laiali minna. Patrull lahkub, seltskond kolib aga raekoja taha ja pummelung käib edasi.
Ei jää muud üle kui patrull tagasi saata. Sel korral ei piirdu politsei enam hoiatusega. Kõige kuraasikama panevad mundrimehed auto peale ja viivad arestikambrisse kainenema. Ülejäänud seltskonna viib kaine tütarlaps autoga koju. «Tihti piisabki sellest kui üks grupist kaasa võtta, siis lähevad ülejäänud kohe laiali,» selgitab Martinson.
Tasapisi hakkavad telefonid helisema üha sagedamini. Kaunase puiesteel elumaja ees käiv jooming ei lase inimestel magada, kõrvalmajas käib pidu aga korteris.
Teisel patrullil tuleb sõita Tasku keskuse juurde, kus kaks tüdrukut on karvupidi kokku läinud. Kõik juhtumid sisestatakse kohe andmebaasi ning vastava valdkonna spetsialist hakkab nendega tegelema. Kaklus on vägivallakuritegu, niisiis võtab selle loo uurimise üle vägivallakuritegude talitus.
Paraku ei jää see ainsaks vägivallatsemiseks sel ööl. Hetk hiljem tuleb sõita Ihastesse lahendama peretüli. Teine peretüli kogub hoogu Tartu vallas.
«Üllatavalt rahulik öö, ma ei mäletagi, millal laupäev viimati nii vaikne oli,» mõtiskleb Martinson telefonikõnede, raadiosaatjatega rääkimise ja arvutisse sündmuste sisestamise vahepeal. Pealtnäha paistab see kõike muud kui rahulik.
Rattur kottpimedal teel
Uus kiire väljakutse viib patrulli Kõrvekülla. Tumedates riietes mees lükkab keset maanteed käe kõrval jalgratast. Napilt pääseb ta eluga, sest autojuht jõudis pidurdada.
Keskmises joobes mees palub pehme keelega, et head mundrimehed lubaksid tal sõita paarikümne kilomeetri kaugusele Tabivere valda. Rattal pole ainsatki helkurit. Ei saa teda sellises seisus kuidagi maanteele jätta. «Toome kainenema. Hommikul veel tänab meid, et ta elu päästsime,» arvab Martinson.
Kella 1.30 ajal palub abi häirekeskus. Helistab mees, teatab, et eluisu on otsas, ja lubab minna Emajõkke. Martinson nõuab häirekeskuselt kohe telefonikõne salvestist, samal ajal läkitab vaba patrulli jõe äärde kontrollima ning püüab helistajat telefonitsi tabada. Mees on oma kõnemasina välja lülitanud. Pinge kasvab. Keegi ju ei tea, kus mees täpselt on.
Kõnesalvestis jõuab postkasti, Martinson paneb heli valjuks ja kuulab tähelepanelikult. «Siin pole mingit tuuleõhku ega liiklusmüra, see mees on kodus,» teeb ta kiire järelduse.
Veidi aja pärast on otsitav oma telefoni uuesti sisse lülitanud. Mees ongi kodus. Umbes paarkümmend minutit vestleb korrapidaja oskuslikult sõnu valides temaga. Mehe meel läheb rõõmsamaks ning ta lubab ilusasti magama minna.
Kella 2 paiku kihab kesklinn nagu mesilaspere. Kõrtside ja klubide ees käib tihe seltsielu. «Kella neljani peab valvel olema, sest kaklused tekivad just klubide sulgemise ajal.» Kui see aeg saab valutult mööda, tühjeneb linn ja rahu saabub Tartusse.
Kella 4 paiku hakkab linn rahunema. Turu tänava McDonald’si juurest tuleb veel teade, et üks autojuht võib olla purjus. Söögikoha eest lahkunud masinal on vilkurid sabas juba Riia ristmikul. Selgub, et autos viibijad olid küll napsitanud, kuid juht kenasti kaine.
Õnnestumised motiveerivad
Korrapidaja kinnitusel annavad tööindu kiiresti lahendatud kuriteod. Kord murti ühte Tartu poodi sisse ja politsei jõudis mõne minutiga. Varas oli juba lahkunud. Kohale kutsuti müüja. Naine luges varastatu üles, siis aga osutas letile. Selgus, et vargal oli kukkunud taskust välja ID-kaart. Peagi koputas politsei juba varga uksele.
Mõni aeg tagasi sai politsei teate vana Žiguli ärandamisest. Auto leiti üles, kuid siis tuli teade, et üks teine Žiguli on sõitnud vastu puud. Martinson andis patrullidele korralduse kontrollida kõiki selle margi autosid ning peagi tabati Aoveres Ida-Virumaale teel olnud ärandajate seltskond juba kolmandast Žigulist.
Korra on Martinsoni tabanud ka tõsine ebaõnnestumine. Nimelt helistas politseisse naine, kes kurtis kehva tervist ja palus patrullil end koju viia. «Mitte ühtegi vaba autot hetkel ei olnud,» selgitab Martinson. Nii palus ta naisele appi sõita kiirabil. Hiljem selgus, et kiirabi ei reageerinud.
Järgmisel päeval helistas naine juba ajalehetoimetusse. Sündis lugu, kuidas politsei teda ei aidanud. Toonane prefekt määras Martinsonile pikema jututa 2500-kroonise trahvi. «Püüad inimest aidata, aga saad hoopis karistada,» meenutab ta nördima pannud lugu.
Kõige stressirohkem ongi Martinsonile see, kui mõnel hetkel lihtsalt ei ole kedagi appi saata.
Muidu on töö juhtimiskeskuses aga vaheldusrikas ning vahvaid lugusid võib meenutada tuhandeid. Martinsoni on tema enda kinnitusel selle töö juures juba enam kui 20 aastat kinni hoidnud ka hea kollektiiv.
Öö vastu pühapäeva
• Lõuna prefektuur võttis laupäeva õhtust kella 21st kuni pühapäeva hommikul kella 9ni numbril 110 vastu 252 kõnet.
• Patrullide teenindatud väljakutseid: Tartumaal 44, Valgamaal 12, Võrumaal 15, Põlvamaal 23, Jõgevamaal 13, Viljandimaal 19