Tartu linn ei suuda luua korda Hiinalinna koerakarjas, mille eellasi kahtlustati üle kaheksa aasta tagasi 8-aastase poisi tapmises ning kust kaks peni käis mullu kevadel Lohkvas lambaid murdmas.
Koerakari osutab linna jõuetusele
21. oktoober 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kodutute loomade varjupaiga perenaine Mairi Peiponen ütles, et viimase kahe ja poole aasta jooksul on varjupaiga töötajad luninud kõdurajooni elaniku Jevgenia hoovist endale 30 koera. Neist uue kodu on leidnud vaid üks.
Ülejäänud poolmetsikud loomad, suguluspaljunemise tõttu valdavalt väärarenenud penid, on hukatud.
Eravaldusse linn ei lähe
Praegu on Jevgenial pool tosinat koera, kes jätkavad paljunemist. Täidest, kirpudest ja lestadest kubiseva, marutaudi vastu vaktsineerimata ning oma perenaise hoovist endiselt hulkuma pääseva karja täielik likvideerimine pole Peiponeni sõnul varjupaigale jõukohane, sest varjupaiga töötajail puudub õigus nõusolekuta kellegi valdusse siseneda.
Lisaks sellele tunnistas varjupaiga asjaajaja Kirke Roosaar, et koerte perenaine on väga agressiivne.
«Isegi ta enda poeg on öelnud, et kardab teda,» rääkis Roosaar.
Tartu linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg, kelle töökohustuste hulgas on hulkuvate koerte ja kasside püüdmise ning pidamise korraldamine, tunnistas selles asjas linnaametnike käte lühidust.
Tammeoru väitel ei tohi tema ega keegi ta kolleegidest Jevgenia õuele ehk eravaldusse minna, ammugi ühtki koera ära võtta või sundkorras viljatustamisele saata hoolimata sellest, et loomapidaja rikub ilmselgelt mitut koerte ja kasside pidamise eeskirja sätet.
«Sellised volitused on loomakaitseseaduse alusel veterinaar- ja toiduametil,» märkis Tammeorg. «Ilmsesti peaks selle institutsiooni kaudu seda asja tõesti ajama ja kui see oleks võimalik, näeks me seda hea meelega, sest see on juba aastatepikkune probleem.»
Tartumaa veterinaarkeskuse juhataja Anneli Kask seevastu arvas, et Hiinalinna koerakarja tsiviliseerimine, hävitamine, piiramine või steriliseerimine on eeskätt linnavalitsuse asi ning veterinaarkeskus saab teha vaid linnaga koostööd.
«Ma ei tahaks küll öelda, et meie peaksime selles asjas otsustama, mida ette võtta,» lausus Kask. «Meil pole õigust käia majast majja kontrollimas koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmist. Lahendus peaks tulema mitme jõu koostöös, sest nii steriliseerimine kui kastreerimine on suhteliselt kallid ja meil selliseid summasid pole.»
Lambatapp lahendita
Anneli Kask jättis vastamata küsimusele, mis peaks juhtuma, et linn ja veterinaarkeskus leiaks tee ühise nõupidamislaua äärde.
Ööl vastu 9. oktoobrit olid hulkuvad koerad Lohkva lambafarmis järjekordsel tapatööl, kuid seni pole politsei loomi ega nende omanikku kindlaks teinud.
Farmi juurest leitud suured käpajäljed vihjasid, et Hiinalinna põlvekõrguste koerte karjast ründajad seekord tõenäoliselt ei pärinenud. Kirke Roosaare arvates kinnitab seda ka tõik, et mulluse lambamurdmise järel olid Hiinalinna penid lambaid ka söönud, mitte piirdunud rappimisega lõbu pärast.