Seeneteadlane Erast Parmasto hoiatab Toomemäele ilmunud seente eest, mis nina mullast välja pistes näevad välja süütult nunnud, on aga tegelikult mürgised punakad narmasnutid.
Toomemäel pungitab kübarat mürgine narmasnutt
2. juuli 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erast Parmasto pani punakaid narmasnutte Toomel tähele sel nädalavahetusel. Tema sõnul ei ole niisugune seen Tartus mingi haruldus ta kasvukohti on varasematel aastatel märgatud Tähtvere ja Maarjamõisa pargis ning küllap on neid mujalgi.
Sel suvel kohtab neid päris kindlasti Toomel, eriti kui jalutada rotundi poolt ajaloomuuseumi suunas.
«Poolvalminuna pungitavad nad oma kumera kübaraga maapinda ja mullast välja jõudes meenutavad kangesti pilvikut,» kirjeldab Parmasto. «Hiljem kasvab see seen lõhestuvate servadega kellukaks.»
Parmasto sõnul ilmub punakas narmasnutt parkidesse just pärast jaanipäeva ja on üks esimestest suveseentest üldse.
«Ükskord tõid inimesed neid meile näha terve korvitäie, et küsida, kellega tegu,» meenutab Parmasto.
Erast Parmasto mäletab aga ka mõne aasta tagust mürgistusjuhtumit Tartus. Inimesed olid punakaid narmasnutte korjanud Maarjamõisa pargist pilviku pähe ja mõne tunni pärast olid juba Maarjamõisas reanimatsioonis.
Ära näpi ega suhu topi
Seeneraamatutes asetatakse punakas narmasnutt oma mürgisuselt kohe valge ja rohelise kärbseseene järel kolmandale kohale. See on väga mürgine seen, mis tekitab immuunpuudulikkust, punaliblede kokkukleepumist ja neerupuudulikkust ning võib põhjustada surma.
Parmasto teada ei ole Eestis punaka narmasnuti süül surmaga lõppenud mürgistusjuhtumeid täheldatud, sest õnneks on arstiabi alati käepärast olnud. Aga ikkagi on vaja agaraid seenekorjajaid mürgiseente eest hoiatada.
Seeneteadlase sõnul on linna ilmunud ka tavavahelikud kübar pruun, mis kuivaga läigib, jalg alt savikarva pruunikas ja seegi seen on mürgine.
Parmasto lisab, et kuigi linnaseente hulgas on ju ka söödavad liigid, näiteks maanteede ääres kasvavad linnaampinjonid, ei soovita ta neid toiduks tarvitada. Pikemas plaanis on need kõik tervisele kahjulikud, sest seen võtab väga kergesti omaks raskemetalle ning linnatingimustes on keskkond mürgine.
Seenehuvilisele soovitab Erast Parmasto kindlasti muretseda üks korralik seenemääraja, mida head raamatukauplused praegu pakuvad.
Hädas ruttu arsti juurde
Peaaegu kõik mürkseened, sõltumata nendes sisalduva mürgi laadist, põhjustavad häireid mao ja soolestiku tegevuses. Seda tajudes ja seenemürgistust kahtlustades tuleb kannatanu kiiresti arsti juurde toimetada.
Kuni arsti saabumiseni tuleks talle joogiks anda rohkesti vett ning proovida esile kutsuda oksendamist.